Erinevus lehekülje "Linuxi ABC" redaktsioonide vahel
P (→Linuxi ABC) |
P (→Mida peab teadma enne, kui hakkate Linuxit kasutama.) |
||
| 13. rida: | 13. rida: | ||
== Mida peab teadma enne, kui hakkate Linuxit kasutama. == | == Mida peab teadma enne, kui hakkate Linuxit kasutama. == | ||
| − | + | * [http://viki.pingviin.org/index.php/LiveCD Mis on LiveCD?] | |
| − | [http://viki.pingviin.org/index.php/LiveCD Mis on LiveCD?] | + | * [http://viki.pingviin.org/index.php/Iso_failide_kirjutamine Kuidas liveCD-d kirjutada] |
| − | + | * Mis on bootimine? Sellest allpool. | |
| − | [http://viki.pingviin.org/index.php/Iso_failide_kirjutamine Kuidas liveCD-d kirjutada] | + | |
| − | + | ||
| − | Mis on bootimine? Sellest allpool. | + | |
Siis pole enam muud kui Linux arvutisse. | Siis pole enam muud kui Linux arvutisse. | ||
| − | |||
== Millest alustada? == | == Millest alustada? == | ||
Redaktsioon: 2. oktoober 2008, kell 15:18
|
Täienda seda artiklit, kui oskad! |
Sisukord
[peida]Linuxi ABC
Kõigepealt mõned põhitõed:
- Linux on sama graafiline kui muud operatsioonisüsteemid.
- Linuxil on olemas kõik tavakasutajale vajalikud vabavaralised programmid.
- Pingviin aitab alati hea meelega. http://pingviin.org
- Kui häda suur, siis googelda.
- Linux on tasuta, aga kui soovid, siis toeta.
Mida peab teadma enne, kui hakkate Linuxit kasutama.
- Mis on LiveCD?
- Kuidas liveCD-d kirjutada
- Mis on bootimine? Sellest allpool.
Siis pole enam muud kui Linux arvutisse.
Millest alustada?
Alustuseks muidugi valida välja distributsioon, mida te tahate kasutama hakata ja see endale alla laadida. Sellest tuleb endale kõrvetada CD-image. Siis peate ka otsustama, kas jätate Windowsi (mis arvatavasti sellest artiklist huvituval inimesel arvutis on) alles *(dual-boot) või tahate täielikult allutada kõvaketta Linuxi diktatuurile. Esimesel juhul peaksite tegema backupi juhuks kui midagi viltu läheb ja andmekadu kardate – tegijal juhtub ikka teinekord. Aitab ka see, kui enne kõik data välisele kõvakettale ümber tõsta. Samas kui teie arvutis on juba mitu partitsiooni siis pole sellel ehk mõtetki. Kui see tehtud siis plaat lugejasse ja restart.
*Ubuntu, Kubuntu ja Estobuntu installerid tuvastavad teie arvutis oleva muu operatsioonisüsteemi ja lubavad ka sellel vabalt teie arvutis olla. Peate ainult käivitamisel (pärast installi muidugi) valima, milline tööle panna. Näide.
Bootimine:
Mõnel juhul tuleb vajutada F11, et minna BIOS-i menüüsse, mis annab valiku käivitada arvuti lugejas olevalt plaadilt. Mõnel juhul küsib arvuti ise, kas käivitada CD-lt. Vajutad Enter ja siis pole muud kui oodata.
Paigaldamine:
- Fedora7 video
- aLinux video
- Argh Linux video
- BackTrack video
- Kubuntu video (Estobuntul on sarnane)
OpenSUSE videod:
Nagu videodest näha, on paigaldamine mõnel lihtsam, teisel keerulisem toiming. Esialgu, kui te ei tea arvutitest midagi, soovitaks Fedorat, Ubuntut või Estobuntut, millel on paigaldamine graafiline ja paljud seadistamised (nagu interneti) tehakse sinu eest automaatselt ära.
Linuxi plussiks installeerimise juures on veel pakihaldur.
Linuxis on programmide paigaldamine ja haldamine keskselt korraldatud. Windowsi kasutajale meenutab see ehk enim Add/Remove Programsi, mida kasutatakse peamiselt programmide eemaldamiseks. Linuxis tegeleb see programm ka kõigi paigaldatud programmide uuendamistega, lahendab sõltuvusi (mõned programmid tahavad töötamiseks teisi programme) jpm. Sellist programmi nimetatakse pakihalduriks (pakk on pakendatud programm, mis on valmis paigaldamiseks). Erinevates Linuxi versioonides, ehk distributsioonides, on erinevad pakihaldurid.
