Arutelu:Linuxi ABC

Äkki keegi oskab seda paremini sõnastada:

Uuendamise juures peaks tähele panema, et olemasoleva /home partitsiooni ühendus-punkt tuleb uuesti määrata.
Vastasel juhul loob installer uue /home kausta root partitsiooni. Ja vanast teeb lihtsalt uue partitsooni, mis on ühendatud
andmekandja kausta.

Poolik töö

Pean minema, kirjutasin vahepeal selle:

Kui midagi selgusetuks jääb, palun küsige foorumis. Nende sammude vahelejätmine võib põhjustada andmekadu, unetuid öid, jms. Olete hoiatatud.

Mida on tarvis

• Aega ja kannatust
• CD või DVD-toorikut
• Paberit ja pliiatsit

Eeltöö

• Varu aega ja kannatust! Uut operatsioonisüsteemi ei õpita üleöö. Kiirustades on tunduvalt suurem tõenäosus vääratada. Oletame et te pole kunagi lehma näinud, ning soovite piima maitsta. Te lõpetasite lüpsmise, maitsesite piima, kuid piim on imeliku maitsega. Keegi ei viitsi teie kirumist lehmapiima üle kuulata, kui te oma suures õhinas lüpsite lehma asemel hoopis pulli. Ometi algajate linuxikasutajate seas on analoogsed juhtumid sagedased.

• Võtke kätte paber ja pliiats. Jälgige oma arvutikasutust. Milleks te arvutit kasutate? Digikaamerast piltide laadimiseks ja fotode haldamiseks? Vältige programminimesid, nimetage vaid otstarve. Kui töötlete Photoshopiga pilte, märkige üles fototöötlus, mitte Photoshopi kasutamine. Seejärel üritage leida programmid, mis vastavad teie vajadustele.

• Läbige Windowsis scan disk ja defragementation. Ketta jaotamiseks peavad andmed olema korrastatud, muidu võib tõrkeid esineda, ning seda te ei soovi et andmetega töötamisel tõrkeid esineks.

• Ärge eirake Murphy seadust. Kui midagi valesti võib minna, siis nii see ka läheb. Tehke kõvakettal paiknevatest olulistest säilikutest varukoopiad. Plaanige ette, mida teha, kui arvutiga midagi juhtub. Kas te saate näiteks teisest arvutist interneti kaudu abi küsida?

Linuxi distributsioonide kõrge arv on saanud aluseks naljadele, nagu ülaltoodud joonis

• Valige välja sobiv Linuxi distributsioon. Kõige levinum on Ubuntu.

• Laadige alla CD- või DVD tõmmis. Tavaliselt antakse valida 32 bitise (x86, ehk i386, i486 jne) ja 64 bitise (x64, ehk i386-64, i486-64 jne) vahel. Siinkohal on soovitatav kindla peale minna ja kasutada 32 bitist versiooni.

• Kui tõmmis on arvutisse laaditud, tuleb see andmekandjale kirjutada (vt "Iso failide kirjutamine").

Paigaldamine

• Uurige välja, kuidas oma arvutit CD pealt käivitada, ning käivitage oma arvuti kasutades Linuxi CD-d.

• Kirjutage üles iga samm, mida te teete. Kui midagi läheb valesti, siis on see ääretult kasulik vea tuvastamiseks.

• Paigaldamisel jaotage ketas Windowsi ja Linuxi vahel. Windowsis piisab ühest kettajaotisest, Linuxis on soovitatav kasutada kolme - üks määrata põhijaotiseks (root ehk /), teine kodujaotiseks (home ehk /home), ning kolmas vahemälu jaoks (swap). Säilikukorralduseks on soovitatav valida ext4. Kuna see on üsna uus, siis ei pruugi see saadaval olla. Kui nii, siis sobib ka ext3. [viide kuskile kus on põhjalikumalt teavet selle kohta]. Ärge isegi üritage kohe täielikult Linuxile üle kolida, tööd tehke esialgu Windowsis edasi, ning järk-järgult uurige ja õppige kuidas on kõige parem samu asju Linuxis teha.

Seadistamine

• Kui distributsioon on paigaldatud, saab seda käepäraseks seada. Linuxit saab väga sügavuti kohendada, ent siin on oma konks. Mida algupärasem seadistus, seda suurem tõenäosus, et kõik töötab sujuvalt. Distributsiooni tarkvarahoidlast hangitud tarkvara töötab kindlamini, kui suvalisest leheküljest alla laaditud ja lähtekoodist oskamatult kompileeritud tarkvarad.

Puudu

• Videokaardi draiverite tuvastamine ja paigaldamine

KristjanS 20. veebruar 2009, kell 19:00 (UTC)

==

Küsimus

Mitu erinevat moodi on eestindatud distributsioonides tõlgitud väljendit mount point?

Kessu 25. mai 2009, kell 10:05

Windows

Räägitakse Windowsi käsureast, aga mida need käsud teevad ei ütle keegi.

Kessu 21. sept 2010,