Redaktsioon: 24. jaanuar 2006, kell 21:18

Alustuseks

Kindlasti on paljudel uutel kasutajatel tekkinud küsimus, kus miski asub Linuxis, mis endas üldse sisaldab see juur, millest kogu aeg räägitakse. Windowsis on lihtne - Windows kaustas asuvad windowsi süsteemi failid, Program Files asuvad programmifailid, My Documents asuvad kasutaja failid. Kuid kuidas see on Linuxis? Kõige lihtsam on vast avada Terminal ja anda kaks käsku:

cd /

ja seejärel

ls -a

Nüüd peaksite nägema kindlasti järgmisi katalooge (Teil võib olla osa rohkem, see sõltub konkreetsest distributsioonist), kuid järgnevad peaksid küll olemas olema:

bin
boot
dev
etc
home
lib
media
mnt
odt
root
sbin
tmp
usr
var

Järgnevalt neist kõigist lähemalt, mille jaoks miski on ja mis otstarvet ta süsteemis täidab.

/

Tegu on siis juurega - kogu failisüsteemi algusega. Seda tuntakse ka kui juurkataloogi ehk juurikat. Sellest saab alguse kogu ülejäänud failisüsteem. Erinevalt Windowsist pole Linuxis midagi pistmist C, D jne ketastega. Seega Teil ei saa olla süsteemis C ketta juurikat ja D ketta juurikat. Kõik lisakõvakettad liituvad kuskile / kataloogi alamkataloogidesse. Kui kujutada failisüsteemi ette puuna, siis on meil tegu tüvega, mille küljes on järgnevad "oksad"

bin

Siin on süsteemi binaarfailid (ehk siis programmid). Need programmid on siin üle kogu süsteemi mõeldud kasutamiseks. Siin asuvad ka näiteks kõik Bashi käskude tööks vajalikud programmid nagu näiteks mkdir, cp, rm jne.

boot

Siia on kokku kogutud arvuti bootimiseks vajalik informatsioon. Siin paikneb ka näiteks Kernel ja tema moodulid. Lisaks sellele paiknevad siin ka Linuxi bootloaderid nagu Grub, Lilo või siis muud. Väga paljudel juhtudel soovitatakse /boot täiesti eraldi partitsioonina teha.

dev

Siin kataloogis on süsteemi seadmete tööks vajalikud failid. Näiteks on siin ära toodud kõik kõvakettad (hda1,2 jne), usb pordid ja muud seadmed, mis arvutiga on ühendatud.

etc

Siin asuvad peamiselt erinevad süsteemi konfiguratsioonifailid. Kuid samuti erinevad käivitamiseks vajalikud süsteemifailid. Paljudel programmidel on siin veel eraldi kataloogid oma konfiguratsioonifailidele nagu näiteks Sendmail, Apache jne.

home

Siin on iga süsteemi kasutaja failid erinevates kataloogides. Ilma vastavate õigustega teise kasutaja kataloogi te ligi ei pääse. Näiteks kui süsteemis on kasutaja tux, siis tema kodukataloog on /home/tux, seal asuvad kõik tema aknahalduri seade failid, isiklikud asjad jne. Terminalis sisse logides suunatakse tux kohe oma kodukataloogi.

lib

media

Siin asub liitumis punkt kõigile tuntumatele vahetusmeediatele (ei osanud teist moodi sõnastada), näiteks mounditakse siia süsteemis CD-Rom, CD kirjutaja, ZIP seadmed, floppy-d. Otse loomulikult võite hiljem litumispunkte ka mujale määrata, kuid peamistel Linuxi distributsioonidel on vaikimisi liitumispunktiks vahetatavale meediale just see kataloog. Juhul, kui teil on mitu samanimelist seadet, siis hakatakse seadmeid nummerdama. Esimene on ikka tavalise nimega kuid teine saab laiendiks 0 jne. Levinumad alamakataloogid on:

floppy

Floppy draivid siis

cdrom

CD Rom seade (siia alla läheb ka DVD seade)

cdwriter

CD kirjutaja (siia alla läheb ka DVD kirjutaja)

zip

Zip seade

mnt

Siia liidetakse (mounditakse) üldiselt erinevaid väliseid seadmeid. Eelnevalt tuleb siia loomulikult kataloog luua, kuhu mountida. Näiteks soovite välist kõvaketast mountida /mnt/data kataloogi, siis tuleb esmalt root kasutajana teha selleks siia kataloog data:

mkdir /mnt/data

Kuigi Te võite alati seadmeid suvalisse kohta mountida on üldise pildi huvides soovitatav siiski enamustel puhkudel seadmete liitumispunkt määrata siia. Siia ei liideta ainult erinevaid media vahendeid nagu CD-rom, ZIP ketas või Floppy. Nende liitumispunktid asuvad /media kataloogis.

odt

root

See on root kasutaja kodukataloog. Siin on ainult tema enda isiklikud failid ja seadistused. Tegu sisuliselt samasuguse kataloogiga nagu /home kaustas olevad kasutajate kataloogid.

sbin

tmp

usr

var

Iga süsteemi rakendus, deemon, mis logib oma tegevust, ajalugu, statistikat salvestab oma informatsiooni siia. Siit tulevad dmesg käskude väljundid jne. Lisaks sellele salvestatakse siia ka erinevaid andmefaile, cashitakse tegevust, luuakse ajutisi süsteemi faile jne. Tema suurus pole kunagi eriti püsiv vaid muutub pidevalt. var-i ei saa panna eraldi partitsioonile. Juhul, kui soovitakse kokku hoida ruumi juurikas, siis soovitatakse panna var kokku usr-iga. var sisaldab endas järgnevaid katalooge:

• cache

Siin on erinevate rakenduste cashe failid.

• lib

Variable state information

• local

Variable data for /usr/local

• lock

Lock files

• log

Erinevad süsteemi logi failid ja logide kataloogid

• opt

Erinevad andmed /opt jaoks

• run

Data relevant to running processes

• spool

Application spool data

• tmp

Ajutised süsteemi failid, mis süsteem ise tekitab näiteks restartide vahel või vahepeal mõne rakenduse paigaldamisel.