Erinevus lehekülje "Linux" redaktsioonide vahel
(→Ajalugu) |
(→Mõningad tähtsamad sündmused) |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
Linuxi operatsioonisüsteemi lõi algselt noor Helsingi ülikooli tudeng [[Linus Torvalds]]. Linus oli huvitatud väikesest UNIX'ist nimega [[Minix]]. Ta otsustas arendada süsteemi, mis ületas Minixi standardeid. 1991 aastal ilmutas ta Linux'ist versiooni 0.2 ning töötas pidevalt kuni aastani 1994. Siis lasi ta välja Linuxi tuuma versiooniga 1.0. Linuxi süsteemide tuuma ehk kernelit arendatakse ja lastakse välja [[GNU GPL]] all. Linuxi lähtekood on vabalt saadav igaühele. Tänapäeval on sadu isikuid ja organisatsioone, kes on välja lasknud oma operatsioonisüsteemid, mis põhinevad Linuxi kernelil. | Linuxi operatsioonisüsteemi lõi algselt noor Helsingi ülikooli tudeng [[Linus Torvalds]]. Linus oli huvitatud väikesest UNIX'ist nimega [[Minix]]. Ta otsustas arendada süsteemi, mis ületas Minixi standardeid. 1991 aastal ilmutas ta Linux'ist versiooni 0.2 ning töötas pidevalt kuni aastani 1994. Siis lasi ta välja Linuxi tuuma versiooniga 1.0. Linuxi süsteemide tuuma ehk kernelit arendatakse ja lastakse välja [[GNU GPL]] all. Linuxi lähtekood on vabalt saadav igaühele. Tänapäeval on sadu isikuid ja organisatsioone, kes on välja lasknud oma operatsioonisüsteemid, mis põhinevad Linuxi kernelil. | ||
==Mõningad tähtsamad sündmused== | ==Mõningad tähtsamad sündmused== | ||
| − | Märts 1991 – Linus tellib Andrew Tanenbaumilt Minixi ja alustab selle uurimist. | + | *Märts 1991 – Linus tellib Andrew Tanenbaumilt Minixi ja alustab selle uurimist. |
| − | Suvi 1991 – Linuse sõber Ari Lemmke loob FuNETi serverisse Linuxi kataloogi /pub/os/linux. Linuse | + | *Suvi 1991 – Linuse sõber Ari Lemmke loob FuNETi serverisse Linuxi kataloogi /pub/os/linux. Linuse |
katsetused muutuvad võrgus kättesaadavaks. | katsetused muutuvad võrgus kättesaadavaks. | ||
| − | 25. september 1991 – Linuse esimene e-kiri, milles teatakse uue süsteemi loomisest (loetakse tinglikult | + | *25. september 1991 – Linuse esimene e-kiri, milles teatakse uue süsteemi loomisest (loetakse tinglikult |
Linuxi sünnipäevaks). Esimene e-postiloend, milles osaleb 10-15 inimest. | Linuxi sünnipäevaks). Esimene e-postiloend, milles osaleb 10-15 inimest. | ||
| − | 1992. aasta algus – esimesed katsetused graafilise keskkonna lisamisega Linuxile (Orest Zborowski). | + | *1992. aasta algus – esimesed katsetused graafilise keskkonna lisamisega Linuxile (Orest Zborowski). |
| − | Veebruar 1992 – esimesed terviklikud Linuxi distributsioonid (SLS ja MCC Interim). | + | *Veebruar 1992 – esimesed terviklikud Linuxi distributsioonid (SLS ja MCC Interim). |
| − | Oktoober 1992 – Linux hakkab toetama TCP/IP (Interneti) võrguprotokolli. | + | *Oktoober 1992 – Linux hakkab toetama TCP/IP (Interneti) võrguprotokolli. |
| − | 1993 – Ian Murdock paneb aluse Debianile, tänini edukalt toimivale vabale distributsioonile. Marc | + | *1993 – Ian Murdock paneb aluse Debianile, tänini edukalt toimivale vabale distributsioonile. Marc |
Ewing asutab Red Hati. Walnut Creeki firma alustab Slackware-distributsiooni levitamist. Luuakse | Ewing asutab Red Hati. Walnut Creeki firma alustab Slackware-distributsiooni levitamist. Luuakse | ||
Yggdrasil – esimene CD-Linux, mis on varustatud graafilise keskkonnaga ja käivitub otse CD-lt. | Yggdrasil – esimene CD-Linux, mis on varustatud graafilise keskkonnaga ja käivitub otse CD-lt. | ||
| − | 1994 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 1.0 – esimene n.ö. ametlik väljalase. Asutatakse Linux | + | *1994 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 1.0 – esimene n.ö. ametlik väljalase. Asutatakse Linux |
International ja Linux Journal. Linusele kingitakse DEC Alpha tööarvuti ja ta alustab Linuxi viimist | International ja Linux Journal. Linusele kingitakse DEC Alpha tööarvuti ja ta alustab Linuxi viimist | ||
esimesele mitte-PC riistvaraplatvormile. Luuakse Samba, Windowsi võrguprotokolli kasutamist | esimesele mitte-PC riistvaraplatvormile. Luuakse Samba, Windowsi võrguprotokolli kasutamist | ||
võimaldav tarkvarasüsteem. | võimaldav tarkvarasüsteem. | ||
| − | 1996 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 2.0. Linus külastab Canberra loomaaeda ja saab kääbuspingviini | + | *1996 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 2.0. Linus külastab Canberra loomaaeda ja saab kääbuspingviini |
käest näksata – sünnib Tux, Linuxi maskott. Linus võtab vastu USA firma Transmeta tööpakkumise ja | käest näksata – sünnib Tux, Linuxi maskott. Linus võtab vastu USA firma Transmeta tööpakkumise ja | ||
kolib USAsse, kuid hirmujutud tema Linuxist kõrvalejäämisest (mida algul süvendas ka tema | kolib USAsse, kuid hirmujutud tema Linuxist kõrvalejäämisest (mida algul süvendas ka tema | ||
| 27. rida: | 27. rida: | ||
alustab graafilise töökeskkonna KDE loomist. Alguse saab SUSE Linuxi distributsioon - | alustab graafilise töökeskkonna KDE loomist. Alguse saab SUSE Linuxi distributsioon - | ||
esmaversiooni number on 4.2 . | esmaversiooni number on 4.2 . | ||
| − | 1997 – alguse saab GNOME, teine suur Linuxi graafiline töökeskkond. | + | *1997 – alguse saab GNOME, teine suur Linuxi graafiline töökeskkond. |
| − | 1998 – Linuxit hakkavad toetama Oracle ja teised suured andmebaasisüsteemid. Luuakse Mandrake – | + | *1998 – Linuxit hakkavad toetama Oracle ja teised suured andmebaasisüsteemid. Luuakse Mandrake – |
traditsiooniliselt üks kasutajasõbralikemaid distributsioone. Ilmub StarOffice 5 Linuxi-versioon – | traditsiooniliselt üks kasutajasõbralikemaid distributsioone. Ilmub StarOffice 5 Linuxi-versioon – | ||
esimene tõsiseltvõetav alternatiiv MS Office'ile. Aasta lõpus lekivad Microsoftist dokumendid, mis | esimene tõsiseltvõetav alternatiiv MS Office'ile. Aasta lõpus lekivad Microsoftist dokumendid, mis | ||
tõendavad suurfirma teadlikkust ähvardavast ohust (nn. Halloweeni memorandum). | tõendavad suurfirma teadlikkust ähvardavast ohust (nn. Halloweeni memorandum). | ||
| − | 1999 – Loki Software toob hulga klassikalisi Windowsi mänge (Heroes of Might and Magic III, | + | *1999 – Loki Software toob hulga klassikalisi Windowsi mänge (Heroes of Might and Magic III, |
Civilization 3 jt) Linuxile. Paraku ei ole firma eluiga eriti pikk – saatuslikuks saab sullerist firmajuht, | Civilization 3 jt) Linuxile. Paraku ei ole firma eluiga eriti pikk – saatuslikuks saab sullerist firmajuht, | ||
kes rahadega jalga laseb. | kes rahadega jalga laseb. | ||
| − | 2000 – ilmub Wordperfect Office Linuxile. Codeweavers Crossover Office võimaldab peamisi | + | *2000 – ilmub Wordperfect Office Linuxile. Codeweavers Crossover Office võimaldab peamisi |
Windowsi kontorirakendusi käivitada Linuxil. | Windowsi kontorirakendusi käivitada Linuxil. | ||
| − | 2001 – Staroffice'ist eraldub vaba kontoripaketina Openoffice.org, mis saab ometigi eestikeelse | + | *2001 – Staroffice'ist eraldub vaba kontoripaketina Openoffice.org, mis saab ometigi eestikeelse |
versiooni varem kui 10 aasta vanune MS Office. | versiooni varem kui 10 aasta vanune MS Office. | ||
| − | 2002 - Venetsueela ja Peruu otsustavad riiklikul tasemel loobuda Microsofti tarkvarast ja toetada Linuxi | + | *2002 - Venetsueela ja Peruu otsustavad riiklikul tasemel loobuda Microsofti tarkvarast ja toetada Linuxi |
kasutamist. Eestis teeb aasta lõpus BSA oma agressiivse kampaaniaga tahtmatu teene vaba tarkvara | kasutamist. Eestis teeb aasta lõpus BSA oma agressiivse kampaaniaga tahtmatu teene vaba tarkvara | ||
leviku kiirendamiseks. | leviku kiirendamiseks. | ||
| − | 2003 – Linuxi lipulaev Red Hat jaotab oma senise Linuxi kaheks suunaks – kommertsiaalne Red Hat | + | *2003 – Linuxi lipulaev Red Hat jaotab oma senise Linuxi kaheks suunaks – kommertsiaalne Red Hat |
Enterprise Linux ja vaba kogukonnapõhine Fedora. Mitmed Eesti riigiasutused lähevad MS Office'ilt | Enterprise Linux ja vaba kogukonnapõhine Fedora. Mitmed Eesti riigiasutused lähevad MS Office'ilt | ||
üle Openoffice.org'i kasutamisele. | üle Openoffice.org'i kasutamisele. | ||
| − | 2004 – Euroopas käib võitlus tarkvarapatentide ümber. Eestis teeb Microsoft pingutusi turuosa | + | *2004 – Euroopas käib võitlus tarkvarapatentide ümber. Eestis teeb Microsoft pingutusi turuosa |
säilitamise nimel ja üritab Eesti riigiga koostöölepet sõlmida, mitmed suured asutused saavad | säilitamise nimel ja üritab Eesti riigiga koostöölepet sõlmida, mitmed suured asutused saavad | ||
ennekuulmatuid soodustusi. Linuxil on üle 100 aktiivse distributsiooni (Distrowatch) ja hinnanguliselt | ennekuulmatuid soodustusi. Linuxil on üle 100 aktiivse distributsiooni (Distrowatch) ja hinnanguliselt | ||
Redaktsioon: 24. mai 2006, kell 17:26
Linux on avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteem, mida arendavad tuhanded programmeerijad üle maailma.
Ajalugu
Linuxi operatsioonisüsteemi lõi algselt noor Helsingi ülikooli tudeng Linus Torvalds. Linus oli huvitatud väikesest UNIX'ist nimega Minix. Ta otsustas arendada süsteemi, mis ületas Minixi standardeid. 1991 aastal ilmutas ta Linux'ist versiooni 0.2 ning töötas pidevalt kuni aastani 1994. Siis lasi ta välja Linuxi tuuma versiooniga 1.0. Linuxi süsteemide tuuma ehk kernelit arendatakse ja lastakse välja GNU GPL all. Linuxi lähtekood on vabalt saadav igaühele. Tänapäeval on sadu isikuid ja organisatsioone, kes on välja lasknud oma operatsioonisüsteemid, mis põhinevad Linuxi kernelil.
Mõningad tähtsamad sündmused
- Märts 1991 – Linus tellib Andrew Tanenbaumilt Minixi ja alustab selle uurimist.
- Suvi 1991 – Linuse sõber Ari Lemmke loob FuNETi serverisse Linuxi kataloogi /pub/os/linux. Linuse
katsetused muutuvad võrgus kättesaadavaks.
- 25. september 1991 – Linuse esimene e-kiri, milles teatakse uue süsteemi loomisest (loetakse tinglikult
Linuxi sünnipäevaks). Esimene e-postiloend, milles osaleb 10-15 inimest.
- 1992. aasta algus – esimesed katsetused graafilise keskkonna lisamisega Linuxile (Orest Zborowski).
- Veebruar 1992 – esimesed terviklikud Linuxi distributsioonid (SLS ja MCC Interim).
- Oktoober 1992 – Linux hakkab toetama TCP/IP (Interneti) võrguprotokolli.
- 1993 – Ian Murdock paneb aluse Debianile, tänini edukalt toimivale vabale distributsioonile. Marc
Ewing asutab Red Hati. Walnut Creeki firma alustab Slackware-distributsiooni levitamist. Luuakse Yggdrasil – esimene CD-Linux, mis on varustatud graafilise keskkonnaga ja käivitub otse CD-lt.
- 1994 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 1.0 – esimene n.ö. ametlik väljalase. Asutatakse Linux
International ja Linux Journal. Linusele kingitakse DEC Alpha tööarvuti ja ta alustab Linuxi viimist esimesele mitte-PC riistvaraplatvormile. Luuakse Samba, Windowsi võrguprotokolli kasutamist võimaldav tarkvarasüsteem.
- 1996 – Ilmub Linuxi tuuma versioon 2.0. Linus külastab Canberra loomaaeda ja saab kääbuspingviini
käest näksata – sünnib Tux, Linuxi maskott. Linus võtab vastu USA firma Transmeta tööpakkumise ja kolib USAsse, kuid hirmujutud tema Linuxist kõrvalejäämisest (mida algul süvendas ka tema abiellumine ja „Linus 2.0“ ehk esimese tütre Patricia Miranda sünd...) kaovad peagi. Matthias Ettrich alustab graafilise töökeskkonna KDE loomist. Alguse saab SUSE Linuxi distributsioon - esmaversiooni number on 4.2 .
- 1997 – alguse saab GNOME, teine suur Linuxi graafiline töökeskkond.
- 1998 – Linuxit hakkavad toetama Oracle ja teised suured andmebaasisüsteemid. Luuakse Mandrake –
traditsiooniliselt üks kasutajasõbralikemaid distributsioone. Ilmub StarOffice 5 Linuxi-versioon – esimene tõsiseltvõetav alternatiiv MS Office'ile. Aasta lõpus lekivad Microsoftist dokumendid, mis tõendavad suurfirma teadlikkust ähvardavast ohust (nn. Halloweeni memorandum).
- 1999 – Loki Software toob hulga klassikalisi Windowsi mänge (Heroes of Might and Magic III,
Civilization 3 jt) Linuxile. Paraku ei ole firma eluiga eriti pikk – saatuslikuks saab sullerist firmajuht, kes rahadega jalga laseb.
- 2000 – ilmub Wordperfect Office Linuxile. Codeweavers Crossover Office võimaldab peamisi
Windowsi kontorirakendusi käivitada Linuxil.
- 2001 – Staroffice'ist eraldub vaba kontoripaketina Openoffice.org, mis saab ometigi eestikeelse
versiooni varem kui 10 aasta vanune MS Office.
- 2002 - Venetsueela ja Peruu otsustavad riiklikul tasemel loobuda Microsofti tarkvarast ja toetada Linuxi
kasutamist. Eestis teeb aasta lõpus BSA oma agressiivse kampaaniaga tahtmatu teene vaba tarkvara leviku kiirendamiseks.
- 2003 – Linuxi lipulaev Red Hat jaotab oma senise Linuxi kaheks suunaks – kommertsiaalne Red Hat
Enterprise Linux ja vaba kogukonnapõhine Fedora. Mitmed Eesti riigiasutused lähevad MS Office'ilt üle Openoffice.org'i kasutamisele.
- 2004 – Euroopas käib võitlus tarkvarapatentide ümber. Eestis teeb Microsoft pingutusi turuosa
säilitamise nimel ja üritab Eesti riigiga koostöölepet sõlmida, mitmed suured asutused saavad ennekuulmatuid soodustusi. Linuxil on üle 100 aktiivse distributsiooni (Distrowatch) ja hinnanguliselt 18 miljonit kasutajat (Linux Counter), võidukäik jätkub Hiinas ja paljudes Ladina-Ameerika riikides. Allikas - Kaido Kikkase Pingviiniaabits
GNU/Linux
GNU teegid ja programmid moodustavad põhilise osa peaaegu kõikidest Linuxi distributsioonidest. Free Software Foundation ja Richard Stallman, kes algselt olid GNU operatsioonisüsteemi loojateks, paluvad kogu GNU ja Linuxi ühendsüsteemi silmas pidades kasutada nimesid GNU/Linux või Linuxil baseeruv GNU süsteem. Linus Torvalds, Linuxi kerneli looja, on kommenteerinud, et tema meelest on Linuxi distributsioonide puhul nime GNU/Linux kasutamine "lihtsalt naeruväärne". Mõned distributsioonid seda siiski kasutavad - näiteks Debian GNU/Linux. Enamik inimesi kasutavad siiski nimetust Linux.
Distributsioonid
Distributsioon ehk distro on tarkvarakogumik, mis põhineb Linuxi operatsioonisüsteemil. Kuna GNU/Linux koosneb suurest hulgast erinevatest tarkvarajuppidest, siis on kasutajal väga raske ise nendega majandada. Distributsioonide autorid muudavad selle ettevõtmise lihtsamaks, levitades kompaktselt suurt hulka tarkvara, mida Linuxi kasutaja võiks tahta kasutada.
- DistroWatch - erinevate distrote võrdlus ja uudised.
