Erinevus lehekülje "Linuxi ABC" redaktsioonide vahel
| 8. rida: | 8. rida: | ||
1.Linux on sama graafiline kui muud operatsioonisüsteemid. | 1.Linux on sama graafiline kui muud operatsioonisüsteemid. | ||
| − | 2.Linuxil on olemas kõik tavakasutajale vajalikud vabavaralised programmid. | + | 2.Linuxil on olemas kõik tavakasutajale vajalikud vabavaralised programmid. |
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
5.Pingviin aitab alati hea meelega. http://pingviin.org | 5.Pingviin aitab alati hea meelega. http://pingviin.org | ||
6.Kui häda suur, siis googelda. | 6.Kui häda suur, siis googelda. | ||
| − | + | Linux on tasuta, aga kui soovid, siis toeta. | |
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| 44. rida: | 34. rida: | ||
*Ubuntu, Kubuntu ja Estobuntu installerid tuvastavad teie arvutis oleva muu | *Ubuntu, Kubuntu ja Estobuntu installerid tuvastavad teie arvutis oleva muu | ||
operatsioonisüsteemi ja lubavad ka sellel vabalt teie arvutis olla. Peate ainult | operatsioonisüsteemi ja lubavad ka sellel vabalt teie arvutis olla. Peate ainult | ||
| − | käivitamisel (pärast installi muidugi) valima, milline tööle panna. | + | käivitamisel (pärast installi muidugi) valima, milline tööle panna. [http://www.psychocats.net/ubuntu/images/installinghardyplus23.png Näide.] |
| − | http://www.psychocats.net/ubuntu/images/installinghardyplus23.png Näide.] | + | |
== Bootimine: == | == Bootimine: == | ||
Redaktsioon: 25. september 2008, kell 03:28
|
Täienda seda artiklit, kui oskad! |
Sisukord
[peida]Linuxi ABC
Kõigepealt mõned põhitõed:
1.Linux on sama graafiline kui muud operatsioonisüsteemid.
2.Linuxil on olemas kõik tavakasutajale vajalikud vabavaralised programmid. 5.Pingviin aitab alati hea meelega. http://pingviin.org
6.Kui häda suur, siis googelda.
Linux on tasuta, aga kui soovid, siis toeta.
Mida peab teadma enne, kui hakkate Linuxit kasutama.
Mis on bootimine? Sellest allpool.
Siis pole enam muud kui Linux arvutisse.
Millest alustada?
Alustuseks muidugi valida välja distributsioon, mida te tahate kasutama hakata ja see endale alla laadida. Sellest tuleb endale kõrvetada CD-image. Siis peate ka otsustama, kas jätate Windowsi (mis arvatavasti sellest artiklist huvituval inimesel arvutis on) alles *(dual-boot) või tahate täielikult allutada kõvaketta Linuxi diktatuurile. Esimesel juhul peaksite tegema backupi juhuks kui midagi viltu läheb ja andmekadu kardate – tegijal juhtub ikka teinekord. Aitab ka see, kui enne kõik data välisele kõvakettale ümber tõsta. Samas kui teie arvutis on juba mitu partitsiooni siis pole sellel ehk mõtetki. Kui see tehtud siis plaat lugejasse ja restart.
*Ubuntu, Kubuntu ja Estobuntu installerid tuvastavad teie arvutis oleva muu operatsioonisüsteemi ja lubavad ka sellel vabalt teie arvutis olla. Peate ainult käivitamisel (pärast installi muidugi) valima, milline tööle panna. Näide.
Bootimine:
Mõnel juhul tuleb vajutada F11, et minna BIOS-i menüüsse, mis annab valiku käivitada arvuti lugejas olevalt plaadilt. Mõnel juhul küsib arvuti ise, kas käivitada CD-lt. Vajutad Enter ja siis pole muud kui oodata.
Installimine:
Kubuntu video (Estobuntul on sarnane)
OpenSUSE videod:
1.Sissejuhatus
2.osa
3.osa
4.osa
5.osa
Nagu videodest näha, on installimine mõnel lihtsam teisel keerulisem protseduur. Esialgu, kui te ei tea arvutitest midagi, soovitaks Fedorat, Ubuntut või Estobuntut, millel on install graafiline ja paljud seadistused (nagu nett) tehakse sinu eest ära.
