Stiilijuhend tarkvara tõlkimiseks

Allikas: Pingviini viki
Redaktsioon seisuga 17. september 2011, kell 23:38 kasutajalt Tramm (arutelu | kaastöö) (Uus lehekülg: 'Rakenduse ja kui võimalik siis ka töölaua ja distro piires on soovitav kasutada ühtset stiili. Järgnev juhend kirjeldab mõningaid häid stiilipraktikaid vaba tarkvara …')

(erin) ←Vanem redaktsioon | Viimane redaktsiooni (erin) | Uuem redaktsioon→ (erin)

Rakenduse ja kui võimalik siis ka töölaua ja distro piires on soovitav kasutada ühtset stiili. Järgnev juhend kirjeldab mõningaid häid stiilipraktikaid vaba tarkvara tõlkimisel Linuxi kontekstis.

Kolm üldist reeglit

  • Töölaud sinatab kasutajat.
  • Töölaud ei räägi üldjuhul endast esimeses isikus ja kasutab oma tegemiste kirjeldamisel tegevusnimesid (nt "kirjutatakse", "sulgemine" jne).
  • Käsuvormi kasutatakse ainult juhul, kui tegemist on arvutile konkreetse käsu andmisega. Üldjuhul on sellisteks kohtadeks ainult nupud ja menüükirjed.

Enim kiputakse eksima teise reegli vastu.

Näited:

“Can’t open file” peaks tõlkima kui “Faili avamine pole võimalik”, mitte “Ma ei saa faili avada”.
“Opening file...” peaks tõlkima kui “Faili avamine...”, mitte kui “Avan faili...”.

Töölaud annab üldjuhul kasutajale oma tegemistest märku siltide näitamisega. Seda võib võrrelda avaliku sildiga poe uksel, kus kasutatakse vormi "Avatud ETKNR 10-18" ja mitte "Avan ETKNR 10 ja sulgen 18".

Erandiks võivad olla juhud, kus arvuti sooritab mingit pikemat etappidest koosnevat protsessi (paigaldamine, ühendumine, käivitumine, automaatseadistus jne) ja peab kulgemisest jooksvalt aru andma. Sel juhul esineb ta pseudo-mõistliku agendina ja võib kasutada mina-vormi ja tegusõna aktiivset vormi.

Et asi selgem oleks, vaatame millist stiili kasutada konkreetsete kasutajaliidese elementide juures. Kõik selles dokumendis toodu pole muidugi jäigalt järgimiseks. Kui ikka ei sobi, siis ei sobi ning tuleb teha erand.

Akna tiitliribad

Üldjuhul ei saa otseselt kontrollida akende tiitliribadel ilmuvat teksti. Tavaliselt on ju seal kõigest rakenduse nimi. Küll aga saab kontrollida dialoogide akende tiitliribade teksti. Tiitliriba tekstil on kirjeldav funktsioon (mis selles dialoogi funktsioon on? mida siin teha saab?).

Näited:

“Open file” peaks tõlkima tiitliribal kui “Faili avamine”, mitte kui “Ava fail”.
“Configure Kate” peaks tõlkima tiitliribal kui “Kate’i seadistamine”, mitte kui “Seadista Kate’i”.

Seega - valides menüüst “Ava fail...” (“Open file...”) avatakse dialoog, mille tiitliribal on tekst “Faili avamine” (“Open file”).

Menüüd

Menüüd on üks keerulisemaid asju tõlkimisel. Probleem on selles, et seal on koos palju erinevate funktsioonidega asju.

Menüü pealdised on nimetavas käändes, mitte kunagi käsuvormis. Ka menüü päised on kirjeldused --- nad kirjeldavad, mis käsud selles menüüs asuvad.

Näited:

“Go” peaks tõlkima menüü päises kui “Liikumine”, mitte kui “Mine”.
“Edit” peaks tõlkima menüü päises kui “Toimetused”, "Toimetus" või "Toimetamine", aga mitte “Toimeta”.

Käsud on loomulikult käsuvormis --- “Ava...”, “Sulge”, “Välju”, “Salvesta” jne. Selles pole midagi keerulist ning ega käske kiputagi muusse vormi panema.

Menüükirjed, mis pole otseselt mingi käsu andmiseks vaid mõne infodialoogi vaatamiseks, ei ole samuti käsuvormis - “KDE info...” jms.

“Configure xyz...” stiilis menüükirjetes välditakse samuti võimaluse korral käsuvormi. Soovitatav tõlge oleks “Xyz’i seadistamine...”.

Ka “checkbox” kirjed ei ole käsuvormis.

Näited:

“View toolbar” tõlgitakse kui “Tööriistariba näitamine”, mitte kui “Näita tööriistariba”.

Tööriistaribad

Kuna tööriistariba nupud dubleerivad menüü käske, on nende tekst sama, mis menüüski. Võib ka lühendada.

Olekuribad

Teated, mida arvuti annab oma tegemiste kohta olekuribal, on üldiselt tegevusnimega. Kui tegemist on pikema interaktiivse protsessiga, kus arvuti esineb pseudo-mõistliku agendina (pole ainult paari sildi näitamine), siis on mõeldav kasutada aktiivset mina-vormi.

Näited:

“Opening file...” peaks tõlkima kui “Faili avamine...”, mitte kui “Avan faili...”.
“Sending messages...” peaks tõlkima kui “Sõnumite saatmine...”, mitte kui “Saadan sõnumeid...”.

Seadistuste dialoogid

Seadistuste dialoogides ei kasutata samuti üldjuhul käsuvormi. Kõik päised (registrikaartide väljed, seadistuste moodulid) on kas nimetavas käändes või tegevusnimega ("Üldine", "Menüüd" jne).

Konkreetsed seadistuste sõned, ka need, mis esmapilgul võiks käsuvormis tõlkida (“Hide applet borders”), pannakse tegevuse vormi (“Aplettide piirded peidetakse”). Erandiks on loomulikult nupud seadistuste kaartidel, millega kasutaja annab konkreetse käsu, nt. nupp “Lehitse...”.

Vihjed/Spikrid

Need on need teavitus-aknakesed, mis ilmuvad siis kui hiirega mõnele seadistuste dialoogile liikuda (ingl.k. tooltip). Tegemist on seadistust/nuppu/vms kirjeldava abitekstiga. Kui tegemist on ühe lühikese fraasi või lausega, ei ole selle lõpus punkti. Kui aga lauseid on juba mitu, on ka viimase lause lõpus punkt.

Eriti nuppude vms otseste käskluste kirjelduste puhul on mõeldav tegevusnime kasutamise asemel pruukida ainsuse teist pööret (nt nupp "Salvesta kõik" --- spikker "Salvestab kõik avatud failid aktiivsele kettale"). Sama kehtib nt ka käsurea võtmete lühiselgituste kohta.

Teated jms

Järgida tuleb kolme üldist reeglit. Oluline on vältida teietamist ning esimese isiku kasutamist arvuti tegemiste kirjeldamisel.

Nupud

Nupud on enamasti käsuvormis. Siin on ka erandeid (nt. “OK”, “Vaikeväärtused” (“Defaults”)).

Vaata ka