Muudatused

OpenBSD on 4keskendunud turvalisusele ja pühendab palju tähelepanu krüpteerimisele.4BSDSamuti on OpenBSD porditud paljudele platvormidele, mis küll tuleneb NetBSD-põhine ga ühisest päritolust. OpenBSD peamine vedaja on Theo de Raadt (endine NetBSD sparc pordi eest vastutaja). ==Ajalugu== 1993.a. algusest oli NetBSD sparc platvormi hooldaja Theo de Raadt. Hiljem tekkisid tal vastuolud ülejäänud NetBSD tuumikuga, mille tulemusena Theo asutas OpenBSD, kus ta realiseeris oma nägemusi operatsioonisüsteemist. Theo ego ja personaalsed vaated väljenduvad OpenBSD arendamisel nii olulisel määral, et OpenBSD ja NetBSD ning OpenBSD ja FreeBSD vaheline koodide sulatamine on tunduvalt aeglasem ja jahedam kui FreeBSD ja NetBSD koodi ühtlustamine, enamasti lihtsalt ei raisata oma energiat Theoga suhtlemisele. OpenBSD lahknes umbkaudu NetBSD väljalaske 1.1 ajal novembris 1995.a. OpenBSD esimene väljalase tuli aasta hiljem oktoobris 1996.a. (2.0). NetBSDst tulenevalt on OpenBSD samuti mitmetel platvormidel stabiilselt esindatud, ehkki mitte nii laiaulatuslikult. ==Võrdlused== Turvalisus, krüpteerimine. Turvalisuse aluseks on eelkõige vähetuntus ning algteksti hoolikas puhastav arendamine, kuhu järske muutatusi niisama kergelt sisse ei viida, sest järsuvõitu muudatuste nõrkadeks kohtadeks on lõpuni viimistlemata läbimõeldus. ==SMP== OpenBSDle tekkis mitmeprotsessori tugi 2004 aasta keskpaiku ja see on hetkel piiratud [[operatsioonisüsteemi386]]ja amd64 platvormidega; teiste süsteemide kallal töö veel käib. Sisulise külje pealt on tegu klassikalise Giant Kernel Lock lähenemisega, mis toetab mitmeid riistvaraplatvormemida kasutasid FreeBSD 3.X, 4.X harud ja näiteks ka Linux 2.2. ==Mälu== Virtuaalmälu on NetBSD-lt porditud UVM, mis vahetas Mach tüüpi mälu välja. ==Arhitektuurid== OpenBSD on porditud alpha, amiga, arc, hp300, [[i386]], alphamac68k, sparcmvme68k, sparc64 mvme88k, pmax, powerpc ja mitmeid teisisparc platvormidele. Põhirõhk on pandud turvalisusele ==Emulatsioon== OpenBSD emuleerib enamikku SVR4 (Solaris), mistõttu võib teda kohata peamiselt tulemüüridesFreeBSD, Linux, BSD/OS, SunOS ja HP-UX programme. ==== Lingid ====*[http://www.openbsd.org/ OpenBSD]*[http://undeadly.org/ OpenBSD Journal]