Arch Linux
| |
| | |
| Arendaja: | |
| OS perekond: | GNU/Linux |
| Arendusmudel: | Jooksvalt uuenev |
| Viimane versioon: | 2013.07.01 01.07.2013 |
| Vaikimisi kasutajaliides: | puudub (Bash) |
| Pakihaldus: | Pacman |
| Litsents: | Erinev |
| Staatus: | aktiivne |
| Koduleht: | www.archlinux.org |
| Foorum: | bbs.archlinux.org |
| Ametlikud peeglid: | ftp.eenet.ee |
| Mitteametlikud peeglid: | |
Arch Linux on laiatarbe distributsioon, mida saab "vormida" tegema mida iganes. Tegemist on kiire, väikese ja paindliku süsteemiga, mille enamik komponente on lihtsalt arusaadavad ja muudetavad. Vilesid ega kellasid pole kaasa pandud ja distrovalmistaja loodab, et kasutaja saab ruttu profiks käsuliini administreerimises. Seetõttu on Arch Linux hea õppimise distributsioon uurimaks mis Pingviini kõhus toimub. [1]
Arch Linux kasutab ainult i686 ja x86_64 optimeeritud pakke ja seega jookseb ta alates Pentium II ja ka kõigil x86 64bit protsessoriga masinatel. Olemas on ka mitteametlik ARM port Rasberry Pi ja BeagleBone ning teistele sarnastele patvormidele.[2] Pakke üritatakse hoida stabiilsete ja turvalistena.
Arch Linuxi autoriks on kanadalane Judd Vinet.
Pacman
Pakisüsteemi põhiosaks on Pacman nimeline programm, mis kasutab lihtsat binaaride pakkide süsteemi, milliseid on ise kerge juurde tekitatada, lubades kasutajatel lihtsalt oma süsteeme hallata ja oma vajaduste järgi muuta. Samuti võib kasutada omi repositooriume. Kirjutades lihtsalt pacman -Suy, tiritakse kohale viimased tarkvarauuendused, mis on sarnane Debiani apt-get pakiuuendusega. Samuti kontrollib pacman sõltuvusi teistest tarkvarajuppidest ja teekidest.
Neile kellele ei meeldi binaarpakid on ArchLinuxis olemas ka võimalus enda tarkvara kompileerida kohapeal. Source systeemiks on ABS ja see sarnaneb BSD ports süsteemile.
Pakkide hulk kasvab pidevalt ja saadaval on nii serveri püstipanekuks vajalik tarkvara kui ka töölaua jaoks KDE, GNOME jms. pakid. Kui peamises varamus sobivat pakki ei leidu, siis on see tõenäoliselt olemas AUR (ArchLinux User-community Repository) varamus.
Tähtsamad käsud
- Terve süsteemi uuendamine
pacman -Syu
- Uue paki paigaldamine
pacman -S <paki nimetus>
- Paki eemaldamine koos mittevajalike sõltuvustega
pacman -Rs <paki nimetus>
- Pacmani pakettide vahemälu tühjendamine (kasutada ainult siis kui tead mida teed!)
pacman -Scc
- AUR repositooriumist saadud paki paigaldamine
cd <alla laaditud faili(de) asukoht> makepkg -si
Väljalasked
Arch Linux ei oma süsteemist väljalaskeid (pakid uuenevad aeg-ajalt ilma spetsiaalse muutuseta), küll aga väljastatakse ISO tõmmiseid, mis omavad koodnime ja versiooni. ISO-sid väljastatakse tavaliselt iga uue kerneli väljalaskega, ISO-d sisaldavad ka Core varamu pakke seisuga, millal ISO valmistati. Versioonid saavad numbrid oma aasta ja kuu järgi, see ei oma abi andmisel/küsimisel mingit tähtsust.
Süsteemi käivitus on BSD stiilis. Põhiliseks seadistusfailiks on /etc/rc.conf mille järgi loetakse sisse vajalikud kernelimoodulid, häälestatakse võrgukaardid ja käivitatakse erinevad teenused. Mingisugust SysV stiilis initi katalooge pole, teenuste käivituskriptid pannakse lihtsalt /etc/rc.d/ kataloogi.
Alates 2012 aasta oktoobrist kasutab Arch Linux süstemi käivitamiseks Systemd nimelist süsteemi käivitus deemonit.[3] Vanemat BSD stiilis käivitust ametikult enam ei toetata.[4]
Lingid
ArchLinuxi paigaldamine olemasolevast distributsioonist (nt. Ubuntu): Arch_Linux_Bootstrap
