Korduma kippuvad küsimused

Kontseptsioonid

GNU/Linux

Diagramm GNU operatsioonisüsteemide nimetamise kohta.

Mis see GNU on?

GNU on vabast, avatud lähtekoodiga tarkvarast koosnev operatsioonisüsteem. See on esitähtlühend ingl.k. sõnast GNU's Not Unix. GNU operatsioonisüsteemi jaotatakse distributsioonidena. Teised tuntud UNIXi-laadsed avatud lähtekoodiga operatsioonisüsteemid on BSD järglased - FreeBSD, NetBSD ja OpenBSD.

Mis see Linux on?

Linux ise on tuum (ingl.k. kernel), mille abil operatsioonisüsteemid arvuti riistvaraga suhtlevad. Selle valmistas Helsinki ülikooli tudeng Linus Torvalds.

Mis see GNU/Linux on?

GNU/Linux on rühm GNU operatsioonisüsteemi distributsioone, mis on terviklikuse saavutamiseks ristatud Linuxiga.

Mille poolest distributsioonid üksteisest erinevad?

Erinevatel distributsioonidel on erinevad eesmärgid, mida need saavutada püüavad. Mõned distributsioonid on mõeldud serveritele, teised kodukasutajatele, ning kolmandad pisiseadmetel kasutamiseks. On nii saledaid distributsioone, milles on kasutusele võetud minimalistlik suundumus mis tagab arvuti kiire töö, kui ka distributsioone, mis sisaldavad endas palju vahendeid kasutamise lihtsustamiseks. Lisaks on erinevusi (tarkvara-)pakkide haldamises. Siiski järgivad GNU distributsioonid kindlaid standardeid, tänu millele saab igas distributsioonis sama tarkvara kasutada.

Avatud lähtekood

Mida tähendab avatud lähtekood?

Avatud lähtekoodiga programmide lähtekoodi on kõikidel huvilistel õigus näha ja täiendada. Avatud lähtekoodiga programmid on vabad, kuid ei pruugi olla tasuta (ingl.k. mõlemad free).

Mis on avatud lähtekoodiga tarkvara eelised omandusliku (ingl.k. proprietary) tarkvara ees?

Jätkusuutlikus: Kui programmi arendaja peaks mingil põhjusel oma töö lõpetama, siis lähtekood jääb alles ja programmi on võimalik edasi arendada.

Turvalisus: Omandusliku tarkvara lähtekoodi on võimalik näha vaid ükskikutel. Avatud lähtekoodiga tarkvara on võimalik üle vaadata, ning vaadataksegi üle paljude huviliste poolt. Kokkuvõttes parandatakse avatud lähtekoodiga tarkvaras vead kiiremini ära, seega tarkvara on tõepoolest turvalisem, ning ei sisalda suurel hulgal tundmatuid (turva)vigu.

Vabadus: Avatud lähtekoodiga tarkvara kasutajal on alati võimalik tarkvara täiendada, et töö tõhusam oleks. Oskuse korral võib seda ise teha, kui mitte siis võib palgata selleks eraldi programmeerija.

Millised on kõige levinumad müüdid avatud lähtekoodi kohta?

Kuidas avatud lähtekoodiga raha teenitakse?

Avatud lähtekoodiga tarkvarale on suunitletud mitmeid ärimudeleid. Kui omandusliku tarkvara ärimudelid keskenduvad pärast väärtuse loomist tihtipeale selle hoidmisele mistahes meetmetega, näiteks konkurentide laimamise ja mahategemisega, siis avatud lähtekoodiga ärimudelid keskenduvad puhtalt tarkvarale lisaväärtuse loomisega. Enamik avatud lähtekoodile suunitletud ärimudeleid tegelevad teenuste pakkumisega.

Esmatutvus

Enne paigaldamist

Millise distributsiooniga alustada?

Nendele, kes Linuxist mistahes põhjusel eriti ei jaga, on loodud mitmeid erinevaid distributsioone. Ubuntu on näiteks populaarne nii algajate, kui ka edasijõudnud kasutajate hulgas, ning sellega seonduvatele küsimustele leidub internetis ammendaval hulgal vastuseid.

Kuidas kirjutada ISO CD?

Mitte mingil juhul ärge kirjutage plaadile lihtsalt iso faili! Pakkige iso fail lahti, kui vaja ja paigaldage sisalduvad failid sama moodi CD-le. Kõige õigem on aga kasutada vastava kirjutusprogrammi enda liidest. Järgnevalt on toodud mõnede levinumate programmide õpetused, kuidas kirjutada nendega iso faile.

• EasyCD Creator valige File - Record CD from CD image. Siis muudke Files of type ISO image failiks. Seejärel liikuge ISO failile ja vajutage Open. Kui Te nüüd vajutate Start recording kirjutatakse ISO fail korralikult CD-le.

• Nero Burning ROM-i kasutades vajutage cancel automaatselt pakutaval wizardil ja valige File menüüst, Burn Image. Valige välja ISO fail, mida soovite kirjutada ja vajutage Open. Nüüd vajutage Burn nuppu ja jälgige, kuidas Teie uus CD valmib.

• Kasutades cdrecord-it, kirjutage terminali lihtsalt cdrecord dev=/dev/hdc (asendage /dev/hdc oma CD-RW seadme kataloogi teega) mille järgi kirjutage ISO faili kataloogi tee :)

• K3B kasutades, valige Tools > CD > Burn CD Image. Siis saate valida oma ISO faili 'Image to Burn' alalt. Lõpuks vajutage Start.

• Mac OS X Panther, käivitage Disk Utility Applications/Utilities alt, valige Open Images menüüst, valige peaaknast liidetud ISO fail ja valige Burn Images menüüst.

• Mac OS X Jaguar, käivitage Applications/Utilities alt Disk Copy, valige File menüüst Burn Image, valige välja ISO fail ja vajutage Burn nuppu.

Kuidas kontrollida DMA töösolekut?

Kui soovite teada, kas Teie arvuti kõvaketal on DMA sisse lülitatud või ei, kirjutage käsureale:

hdparm /dev/hda

Kus hda on siis Teie kõvakettas. Võib olla ka hdb, hdc - sõltuvalt, palju Teil arvutis kettaseadmeid on. Tulemuseks peaks olema:

masin64 suvi # hdparm /dev/hda
/dev/hda:
 multcount    = 16 (on)
 IO_support   =  1 (32-bit)
 unmaskirq    =  1 (on)
 using_dma    =  1 (on)
 keepsettings =  0 (off)
 readonly     =  0 (off)
 readahead    = 256 (on)
 geometry     = 65535/16/63, sectors = 80026361856, start = 0
masin64 suvi #       
            

Juhul, kui using_dma=0(off), siis saate selle sisse lülitada käsuga:

hdparm -d1 /dev/hda

Seda, kui palju kiirust juurde võidate saab näha käsuga:

hdparm -Tt /dev/hda

Selle tulemuseks peaksite saama:

masin64 suvi # hdparm -Tt /dev/hda
/dev/hda:
 Timing cached reads:   1920 MB in  2.00 seconds = 958.71 MB/sec
 Timing buffered disk reads:  112 MB in  3.02 seconds =  37.07 MB/sec
masin64 suvi #

Kuidas käivitada OpenOfficet kiiremini?

Tavaliselt käivitub OpenOffice ja tema erinevad rakendused aeglaselt. Samas on neid aga võimalik panna käivitama tunduvalt kiiremini. Tuleb lihtsalt kasutada lisavõtit --quickstart. Ehk kirjutades Run reale näiteks:

oowriter --quickstart

näete, kuidas OpenOffice Writer käivitub mõne sekundiga.

Kuidas muuta Firefoxi tööd kiiremaks?

Kirjutage Firefoxi aadressi reale: about:config. Avaneb aken, kus on suurel hulgal erinevaid väärtuseid ja settinguid. Otsige sealt üles järgmised read (väärtuste muutmiseks hiirega topeltklõps real!):

network.http.max-connections

ja pange sinna väärtuseks 48 Järgmisena:

network.http.max-connections-per-server

ja selle väärtuseks 16

network.http.max-persistent-connections-per-proxy

väärtuseks pange 16

network.http.max-persistent-connections-per-server

pange sinna 8

network.http.pipelining

pange true

network.http.pipelining.maxrequests

pange 8

network.http.proxy.pipelining

pange true

Jooksutasin CD pealt käima Linux Knoppixi kuid kõik on saksa keeles. Kuna ma saksa keelest aru ei saa ja pealegi on mul hetkel niigi tegemist Linuxi esmatutvusega siis kuidas saaks inglise keelele ümber lülitada?

Peale Knoppix LiveCD buutimist tuleb Teil ette alguses boot: rida. Sinna kirjutage: knoppix lang=en ja vajutage Enter. Nüüd peaks Knoppix käivituma inglise keels.