Paketihaldur

Paketihaldur on tarkvaraline vahend, mis võimaldab süsteemi infoühikuid paigaldada, uuendada ja neid eemaldada, lahendades seejuures sõltuvused ja konfliktid muu tarkvaraga. Lisaks võib pakihaldur kontrollida paigaldatava tarkvara terviklikkust ja selle autentsust ning peab arvet iga paigaldatud tarkvarapaketi iga faili üle. Pakihaldurid kasutavad tarkvara allikatena pakihoidlaid ehk varamuid, nende kaudu saab kontrollida ka uute versioonide saadavust.

Linuxi paketihalduses on laias laastus kasutusel 3 süsteemi:

deb 

esimene laiemat kasutust leidnud paketihaldus pärineb, nagu nimestki aimata võib, Debianist, seda süsteemi kasutavad kõik Debianil põhinevad distrod eesotsas ubuntulistega. Süsteemi südameks on programm dpkg, millel on rida kasutajate elu mugavamaks muutvaid liideseid: dselect, apt-get, aptitude, adept, synaptic. Kasutajale kõige mugavam on neist gaafiline paketihaldur Synaptic või Ubuntu Tarkvarakeskus.

rpm 

Red Hat-ist alguse saanud paketihaldusesüsteem on nüüd modifitseerituna kasutusel ka -- kui suuremaid mainida -- Mandrivas, Suses ja Fedoras. Kogu musta töö teeb süsteemis programm rpm, millel on samuti rida kasutajaliideseid: yum, yast, urpm jt.

tar.gz või tgz 

selle välise tunnuse taga võib peidus olla tegelikult üsna erinevaid süsteeme ning üksnes faili laiendi järgi ei maksa otsustada, millisel kujul seda kõige kavalam tarbida on. Ühest küljest on traditsioon, et sellises vormingus levitatakse tarkvarast lähtetekstilist versiooni ja nii on ka näiteks Gentoo varamutes lähtetekstid, mida kontrollitakse portage'i nimelise pakihalduriga. Teisalt kasutavad mõned distributsioonid tar.gz oma binaarprogrammide majandamisel, näiteks Arch Linux ja Slackware.

Kuigi erinevad distributsioonid kasutavad sageli sarnast süsteemi (Mandriva ja Fedora kasutavad rpm-i), ei soovitata siiski läbisegi kasutada eri distributsioonide tarbeks koostatud pakette. Eelistada tuleb oma varamute pakette.

Paketihaldur aitab tagada süsteemi

• terviklikkust
• stabiilsust
• uuendatavust
• turvalisust

Kuna lähtekoodist kompileerimisel paigaldatud tarkvara ei ole pakihalduse kontrolli all, võib see halvata kõiki 4 ülal mainitud töötava süsteemi kvaliteeti. Seepärast on kaval ka lähtekoodist paigaldatav tarkvara viia pakihaldurile sobivale kujule ja paigaldada siis pakihalduri abil. Debiani-põhistes süsteemides saab selleks kasutada debhelper-it või checkinstalli.