Arch Linux
| |
| | |
| Arendaja: | |
| OS perekond: | GNU/Linux |
| Arendusmudel: | |
| Viimane versioon: | 2007.05 "Duke" 17.05.2007 |
| Vaikimisi kasutajaliides: | puudub (Bash) |
| Pakihaldus: | Pacman |
| Litsents: | |
| Staatus: | aktiivne |
| Koduleht: | www.archlinux.org |
| Foorum: | bbs.archlinux.org |
| Ametlikud peeglid: | archlinux.org/download.php |
| Mitteametlikud peeglid: | |
Arch Linux on laiatarbe distributsioon, mida saab "vormida" tegema mida iganes. Tegemist on kiire, väikese ja paindliku süsteemiga, mille enamik komponente on lihtsalt arusaadavad ja muudetavad. Vilesid ega kellasid pole kaasa pandud ja distrovalmistaja loodab, et kasutaja saab ruttu profiks käsuliini administreerimises. Seetõttu on Arch Linux hea õppimise distributsioon uurimaks mis Pingviini kõhus toimub. [1]
Arch Linux kasutab ainult i686 optimiseeritud pakke ja seega jookseb ta alates Pentium II protsessoriga masinatel. Pakke üritatakse hoida stabiilsete ja turvalistena.
Arch Linuxi autoriks on kanadalane Judd Vinet.
Pacman
Pakisüsteemi põhiosaks on Pacman nimeline programm, mis kasutab lihtsat binaaride pakkide süsteemi, milliseid on ise kerge juurde tekitatada, lubades kasutajatel lihtsalt oma süsteeme hallata ja oma vajaduste järgi muuta. Samuti võib kasutada omi repositooriume. Kirjutades lihtsalt pacman -Suyf, tiritakse kohale viimased tarkvarauuendused, mis on sarnane Debiani apt-get pakiuuendusega. Samuti kontrollib pacman sõltuvusi teistest tarkvarajuppidest ja teekidest.
Neile kellele ei meeldi binaarpakid on ArchLinuxis olemas ka võimalus enda tarkvara kompileerida kohapeal. Source systeemiks on ABS ja see sarnaneb BSD ports süsteemile.
Pakkide hulk kasvab pidevalt ja saadaval on nii serveri püstipanekuks vajalik tarkvara kui ka töölaua jaoks KDE, GNOME jms. pakid.
Reliisid
Arch Linuxit lastakse välja kahes reliisis: Current ja Release. Current on arendusversioon mis sisaldab viimaseid snapshotte tarkvarast. Release on aga stabiilsusele orienteeritud. Seal uuendatakse pakke vaid vigade- ja turvaparandusteks.
Süsteemi käivitus on BSD stiilis. Põhiliseks konfifailiks on /etc/rc.conf mille järgi loetakse sisse vajalikud kernelimoodulid, häälestatakse võrgukaardid ja käivitatakse erinevad teenused. Mingisugust SysV stiilis initi katalooge pole, teenuste käivituskriptid pannakse lihtsalt /etc/rc.d/ kataloogi.
