Miks vältida Linuxit?
Allikas: Pingviini viki
- Linuxi paigaldamine/kasutamine on häkkeritele ja kogu aeg peab kirjutama mustal ekraanil mingeid ingliskeelseid käske, mis on enne pähe õpitud.
- --- See oli midagi sellist kuskil 90ndate keskel, levinumad distrod on tänapäeval kõik korraliku graafilise töölauaga ja sisuliselt saab kõik ära ajada hiirega sihtides ja klõpsataes, vahel mõningaid asju klaviatuurilt sisestades.
- Linux on täiesti uus maailm, kus põhilisi Windowsi asju üldse kasutada ei saa. Tõsiseltvõetavaid programme pole Linuxile olemas ja Linuxis Windowsi failid lahtitegemine on täielik ikaldus.
- --- Linux ühildub tegelikult Windowsiga kordi paremini, kui Windows Linuxiga. Sisuliselt kõiki Windowsi all tehtud tavalisi kontoridokumente saab Linuxi all mugavalt kasutada. Tavalisteks kontori- ja multimeediatöödeks on Linuxi all aga eri programme küllaga. Linuxi all saab tegelikult jooksutada emulaatori (Wine) abil ka enamikku Windowsi programmidest, kuigi see pole väga mugav.
- Linux on nii erinev, et põhiasjad süsteemis on teisiti ja harjumine võtab tohutult vaeva.
- --- Tegelikult pole suvalise töölaua-Linuxiga harjumine oluliselt keerulisem kui harjumine uue Windowsi versiooniga. Graafilised töölauad on tänapäeval kõik väga sarnased. Samas on mõned Linuxi töölauad märksa kasutajasõbralikumad kui Windowsi töölaud.
- Mõnda kindlasti vajaliku programmi (Solidworks, Photoshop jne) ei ole Linuxi jaoks olemas ja emulaatori kaudu jooksutamine ei tööta.
- --- Kui emulaator ei saa hakkama ja programmile Linuxi all asendust pole, siis pole vist midagi teha. Kaksikbuut või virtuaalmasin aitavad? See ei pruugi tõesti vaeva väärida, aga tasuks otsida, kas samade vajaduste jaoks pole siiski mõnda Linuxile tehtud programmi.
- "Ma olen tegija vend ja ostan endale ikka superarvuti, Inteli, kus alla 100€ detail on kindlalt out. Lasen selle poes kokku laduda, kokku miski 760-1400€ eest, koos Winniga või ilma, või niisama "vahet pole". Põhiline on neti surf, mängud, kellel on kõvemad draiverid, uuem vesijahutus ja... Mida teen ma Linuxiga, milleks mulle seda vaja?" ehk teisisõnu: "Sul polegi windows 7-t veel peal, raha vähe vä?"
- --- Linux ei sobi ilmselt tõesti hedonistist infokaupade masstarbijale pillavuse staatusesümboliks. Pigem mõtlevale inimesele, kes tahab arvutist ka midagi muud peale intensiivse ja ühesuunalise multimeediatarbimise.
- Windowsi jamadega on inimesed aastaid tuttavad ja harjunud ning enam-vähem teavad mida ette võtta, kuid kui Linuxis probleeme tekib, siis paljudel ei jää muud üle kui õlgu kehitada, sest vanad meetodid enam ei tööta, abi leida ei osata. Süsteemi toimimisest aru ei saada, nii et ka tehnika "vaistust" pole abi.
- --- Linuxiga tuleb natuke harjuda ja tausta kohta natuke uurida. Hea oleks, kui oleks varnast võtta mõni sõber või tuttav, kes elementaarseid asju saaks ette öelda. Vt nt Küsi mult Linuxit kampaaniat.
- Inglise keelt peab hästi oskama, sest enamus foorumeid ja Linuxi käske on inglise keeles.
- --- Linuxi kasutamiseks pole inglise keelt küll vaja, sest enamik Linuxeid on talutaval tasemel eesti keelde tõlgitud. Tõlget ei pea üldiselt isegi eraldi hankima, sest see on valitav süsteemi käivitades. Tõsi on see, et kui tekib mõni keerulisem küsimus, siis võib olla foorumist vaja võõrkeeles abi otsida. Lisaks inglise keelele võib aga olla abi ka saksa, vene jm keeltest. Ka on eestis korralik Linuxi-kasutajate foorum, kuhu saab vajadusel probleemiga pöörduda.
- "Misasi see Linux on? Mis süsteem? Mis "op"? Midagi ei saa aru."
- --- No kui ei suuda välja uurida, mis on opsüsteem, siis pole vist tõesti Linuxiga midagi teha. Samas ei eelda Linuxi kasutamine muidugi teadmist, mis on opsüsteem, aga selle paigaldamine siiski eeldab selle mõiste tundmist. Kellele on operatsioonisüsteem liiga keeruline sõna, talle võib öelda, et Linux = "hüvasti viirused ja kasutuspiirangud".
- Kas Linux on seaduslik? Kas mind vangi ei panda?
- --- Kui kogu aeg räägitakse, et ainult raha eest hangitud ja legaalse Microsoft Windowsi uusima versiooniga tunned sa end täiesti turvaliselt, siis on väga lihtne tekkida eksiarvamusel, et Linux on midagi illegaalset. Linux on loomulikult täiesti legaalne. Tegelikult on Linux isegi eetilisem kui Windows. Linuxit tehakse kodanikualgatuse korras ja vabatahtlike poolt. Linuxi eest seisavad juristid, kes on mõelnud välja litsensisüsteemi, mis võimaldab vaba tarkvara toota ja tänapäeva tingimustes levitada nii, et see ei muutuks kunagi suletud lähtekoodiga kommertstarkvaraks ega lihtsalt kellegi rahamasinaks. Tegelikult oleks õige ütelda, et Linuxit õigesti kasutades teed sa hoopis ühiskonnale teene ja oled eesrindlikum kodanik kui Windowsi kasutaja.
- Arvatakse, et Linux on tasuline ja paigaldamine väga keeruline.
- --- Linux on üldjuhul tasuta ja levinumate distrote paigaldamine on väga lihtne. Kuna aga opsüsteemi paigaldamine on süsteemi suurte ja põhimõtteliste muudatuste tegemine, siis ei tasuks minna lihtsalt "Edasi", "Edasi", "Jah", "Paigalda" klõpsamisega lööma. Võiks ikka lugeda läbi, mida paigaldusdialoogis pakutakse ja teha seda ratsionaalselt. Kui enda tegevusest endale üldse aru ei anna, siis võib teeklaasis ka ära uppuda.
- Linux, LibreOffice vms vabatarkvara läheb nagunii tasuliseks kui rohkem kasutama hakatakse, mistõttu ei ole mõtet energiat kulutada sellele üleminemiseks - alguses antakse tasuta, pärast kui oled üle läinud ja ära harjunud siis hakatakse raha küsima.
- --- See võib (aga ei pruugi) olla tõsi priivara puhul, aga pole tõsi vabatarkvara puhul nagu LibreOffice ja Linuxi opsüsteemid. Vabatarkvara tasuliseks muutmine on tehtud võimatuks sellele rakendatud litsentside poolt, mille juriidilise pädevuse tagab Vaba Tarkvara Sihtasutus.
- Microsoft võib ka oma tarkvara vabaks lasta, mistõttu ei ole mõtet energiat kulutada Linuxile, LibreOffice-ile vms vabatarkvarale üleminemiseks
- --- Aga miks Microsoft seda siis seni teinud pole? Ei maksa langeda soovmõtlemise ohvriks.
