Mis on Linux ja miks seda valida?

Allikas: Pingviini viki

Linux on üks n-ö liik enamasti tasuta levitatavaid kaasaegseid operatsioonisüsteeme. Linuxit levitatakse distributsioonide ehk lühemalt distrode kujul. Neid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel.

Mis on distro?

Distro on sisuliselt Linuxi tuum, mille ümber on kokku kogutud ja ühte "pakki" pakendatud suur hulk (esmaselt)vajalikke seaditus- ja kasutusrakendusi ehk lihtsamalt öeldes programme, milledega kasutaja saab ära toimetada enamiku vajalikest tegevustest. Siia hulka kuuluvad e-kirjad, neti lehitsemine, dokumentide koostamine, muusika ja video kuulamine ja hankimine, arvuti igakülgne seadistamine jne.

Kogenum asjahuviline saaks oma isikliku distro ise kokku panna vabalt saadavatest komponentidest. Kuid selle töö on juba ära teinud suuremad või väiksemad asjahuviliste grupid ja välja lasknud oma distrod ehk pakendused või kogumikud --- heal lapsel mitu nime. Distroid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel. Hea ülevaate enamlevinud Linuxi ja ka teistest vabavaralistest kogumikest annab netileht http://distrowatch.com/. Pakendamist või ühte pakki kokku kogumist tuleks siinses kontekstis mõista kui omavahel toimivaks seadistatud rakenduste kogumit. Veel lihtsamalt öeldes võiks öelda nii, et programmid on häälestatud omavahel koos töötamiseks, mis muidu tuleks lõppkasutajal endal ära seadistada.

Linux ja Windows

Windowsi asemel oma arvutisse Linuxi valimiseks võib põhjuseid leida üksjagu.

  • Turvalisus. Kellel on kõrini arvutiviirustest ja muust kurivarast, neile on Linux turvaline valik - Linuxi viiruseid on tehtud väga vähe ja need pole Linuxi eripärade tõttu eriti levimisvõimelised.
  • Töölauaefektid. Kes tahavad kaaslaste ees eputada uhkete visuaalsete efektidega, siis Compiz'i abil saab Linuxile lisada rohkem blingi kui Windows Vistas, 7-s ja Mac OS X-s kokku. Loomulikult eeldab see enam-vähem korralikku arvutit.
  • Seadistatavus. Kes soovivad oma töökeskkonna täielikult oma käe järgi kohandada, leiavad, et Linuxis on see võimalik - erinevalt Windowsist ja Mac'ist, kus peagi piirid ette tulevad.
  • Tasuta. Kes tahavad arvutit ostes Windowsi litsentsi pealt tuhatkond krooni kokku hoida, neil on sisuliselt kaks varianti: kas illegaalne Windows või mõni tasuta opsüsteem nagu Linux.
  • Vanad arvutid. Kes tahavad tööle saada mõne eelmisest aastatuhandest arvuti, millel isegi Windows XP normaalselt joosta ei taha, need leiavad tõenäoliselt mõne sobiva kergekaalulise Linuxi, millega siis arvuti näiteks toanurka koduserveriks sättida või vanaisale maale memuaaride kirjutamiseks anda.
  • Vabadus. Vaba tarkvara kasutamisega kaasneb vabaduse tunne kasutada ja katsetada kõigega, mis kättesaadav. Sa ei pea mõtlema litsentsidele ega muudele autoriõigustele. Reeglina on kõik avaldatud vaba tarkvara litsentsi all.
  • Komplektsus. Pakenduses on kaasas kõik vajalik ja lisaks on olemas veel tarkvarahoidlad, millest võib leida tuhandeid lisarakendusi ja programme. Sa ei pea otsima võrgust ega netipoodidest omale vajamievaid programme. Kõik on kohe kaasas. Kui Sul on väga spetsiifilised vajadused, siis saad muidugi netist veelgi lisa otsida.
  • Arendatavus. Linuxiga on kaasa pakendatud ka arenduseks vajalikud tööriistad.

Levinud on eksiarusaam, et Linuxit kasutavad ainult häkkerid ja arvutispetsid ning Linuxi kasutamine tähendab musta aknasse käskude toksimist. Tegelikkuses saab (peaaegu) kõike teha ka hiirega ja käsureale ronida pole tavakasutajal tarvis, kuigi kogenud Linuxi-kasutajad leiavad, et sealtkaudu käivad paljud toimingud kiiremini või lihtsamalt kui hiirega.

Teine levinud arusaam on, et kes vähegi mängida tahavad, hoidku Linuxist eemale. Kuigi sellel on mõningane tõepõhi all, saab paljud uued ja vanad Windowsi-mängud ka Linuxis probleemideta tööle - märksõnadeks on Wine ja PlayOnLinux. Tõsi, leidub mänge, mida kuidagi tööle ei saa...

Millist neist paljudest Linuxitest on mulle sobivaim?

Linuxi distrosid on olemas üle 600, neist umbes pooled aktiivsed. Sellist suurt hulka võib pidada nii Linuxi plussiks kui miinuseks, igal juhul võib see algajate jaoks pildi päris kirjuks ja valiku raskeks teha.

Kõige lollikindlam on valida mõni laialt levinud distro, nt mõni Ubuntu variant, Mandriva, openSUSE või Fedora. Laialt levinud distro kasutamine tagab, et probleemide korral on palju kasutajaid, kellelt foorumites abi otsida.

Levinud distrodest võiks valida mõne, mis näiteks kodulehel olevate piltide järgi kena tundub. Allalaadimislehel on sageli valida kahe-kolme arhitektuuri ja võimalik, et eri keelekomplektide vahel. Valikutel on üldiselt juures ka kirjeldus, mis tüüpi arvutitele miski mõeldud on ja selle järgi tulekski sobiv plaaditõmmis alla laadida.

Üheks oluliseks valikukriteeriumiks võiks olla ka kasutuskeele järgi. Enamus Linuxi distrosid on saadaval inglisekeelsetena, kuid hoopis vähem on saadaval eestikeelse kasutajaliidesega. Kui Sa ei oma just suurt eelnevat arvutioskust ja ei valda ka vastavat ingliskeelset erialaterminoloogiat, siis on soovitav valida alustuseks selline distro, mille suhtluskeeleks on eesti keel. Eesti meeste poolt kokku pakendatud ja Eesti kasutajatele mõeldud distro on Estobuntu. Samas on ka pea täielikult eesti keelde tõlgitud Ubuntu, Mandriva, OpenSUSE. Ka teised distrod võimaldavad osaliselt kasutatada eesti keelt, kuna nad kasutavad komponente, mis on juba eestindatud.

Sageli toimivad Linuxi paigaldusplaadid ka live-CD-na - see tähendab, et saab antud distrot enne paigaldamist proovida.

Lisaks üldotstarbelistele Linuxitele on palju distrosid mõeldud mingiks kindlaks otstarbeks, olgu see siis mittetöötavast Windowsi süsteemist andmete kätte saamine või koduse multimeediakeskuse tegemine. Ka vanadele arvutitele on loodud mitmeid kergekaalulisi distrosid nagu näiteks Lubuntu, mis on sellegipoolest kaasaegsed ja turvalised.

Eriti sülearvutite puhul tuleb kasuks otsida nt Google'ist infot arvuti mudeli sobivuse kohta erinevate distrodega, sest mõnikord võib juhtuda, et näiteks Ubuntuga osad lisaseadmed ei tööta, samas näiteks Mandrivaga töötavad või vastupidi. Lisaks tuleks vaadata, et arvuti vastab distro poolt süsteemile mälu, protsessori jm osas esitatud nõudmistele. Kui arvuti ei vasta levinud distrote soovitatavatele või isegi miinimumnõuetele, siis tasuks vaadata kergekaalulisemate poole.

Kellele Linux võik sobida? Kuidas end ette valmistada?

  • Kas oled enne ise mõnda programmi oma arvutisse paigaldanud?
  • Kas on enne olnud kokkupuudet vabavaraliste programmidega?
  • Milleks Sina arvuti kasutad? Suhtlemine, netis surfamine, filmide vaatamine, muusika kuulamine, Google'is tarkuse ammutamine.
  • Milliseid tööasju sa arvutis teed? Kirjadele vastamine, kirjade koostamine, tabelite koostamine, ettekannete koostamine, artiklite kirjutamine...
  • Milliseid rakendusi ja programme Sa täna kasutad? Internet Explorer, Photoshop, MS Office, MS Projects?

Tähtsamad terminid mida peaks kindlasti teadma

Ühised rakendused kõikidel eri platvormidel, kaasa arvatud Windowsis ja Linuxis

Kui need nimed ja programmid on Sulle juba tuttavad, siis samad sõbrad ootavad Sind ees ka Linuxi maailmas. Lisainfoks, kõik siintoodud rakendused on tõlgitud eesti keelde.

Samas, kui soovid end Linuxi maailmaga harjutada proovi neid programme juba ka Windowsis.

Vaata ka

Välislingid