Mis on Linux ja miks seda valida?

Allikas: Pingviini viki

Linux on üks n-ö liik enamasti tasuta levitatavaid kaasaegseid operatsioonisüsteeme. Linuxit levitatakse distributsioonide ehk lühemalt distrode kujul. Neid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel.

Mis on distro?

Distro ehk tarkvarakomplekt on sisuliselt Linuxi tuum, mille ümber on kokku kogutud ja ühte komplekti pakendatud suur hulk (esmaselt) vajalikke seadistus- ja kasutusrakendusi ehk lihtsamalt öeldes programme, milledega kasutaja saab ära toimetada enamiku vajalikest tegevustest. Siia hulka kuuluvad e-kirjad, veebi lehitsemine, dokumentide koostamine, muusika ja video kuulamine ja hankimine, arvuti igakülgne seadistamine jne.

Kogenum asjahuviline saaks oma isikliku distro ise kokku panna vabalt saadavatest komponentidest. Kuid selle töö on juba ära teinud suuremad või väiksemad asjahuviliste grupid ja välja lasknud oma distrod ehk pakendused või kogumikud --- heal lapsel mitu nime. Distroid on mitusada, kuid arvestatav kasutajaskond on mõnekümnel. Hea ülevaate enamlevinud Linuxi ja ka teistest vabavaralistest kogumikest annab netileht http://distrowatch.com/. Pakendamist või ühte pakki kokku kogumist tuleks siinses kontekstis mõista kui omavahel toimivaks seadistatud rakenduste kogumit. Veel lihtsamalt öeldes võiks öelda nii, et programmid on häälestatud omavahel koos töötamiseks, mis muidu tuleks lõppkasutajal endal ära seadistada.

Linux ja Windows

Windowsi asemel oma arvutisse Linuxi valimiseks võib põhjuseid leida üksjagu.

  • Turvalisus. Kellel on kõrini arvutiviirustest ja muust kurivarast, neile on Linux turvaline valik - Linuxi pahavara on tehtud väga vähe ja need pole Linuxi eripärade tõttu eriti levimisvõimelised.
  • Töölauaefektid. Kes tahavad kaaslaste ees eputada uhkete visuaalsete efektidega, siis Compize abil saab Linuxile lisada rohkem blingi kui MS Windowsis ja macOSis kokku. Loomulikult eeldab see enam-vähem korralikku arvutit.
  • Seadistatavus. Kes soovivad oma töökeskkonna täielikult oma käe järgi kohandada, leiavad, et Linuxis on see võimalik - erinevalt Windowsist ja Mac'ist, kus peagi piirid ette tulevad.
  • Tasuta. Kes tahavad arvutit ostes Windowsi litsentsi pealt sadakond eurot kokku hoida, neil on sisuliselt kaks varianti: kas ebaseaduslik Windows või mõni jäädavalt tasuta ja vaba operatsioonisüsteem nagu näiteks Linux.
  • Vanad arvutid. Kes tahavad tööle saada mõne eelmisest aastatuhandest arvuti, millel isegi Windows XP normaalselt joosta ei taha, need leiavad tõenäoliselt mõne sobiva kergekaalulise Linuxi, millega siis arvuti näiteks toanurka koduserveriks sättida või vanaisale maale memuaaride kirjutamiseks anda.
  • Vabadus. Vaba tarkvara kasutamisega kaasneb vabaduse tunne kasutada ja katsetada kõigega, mis kättesaadav. Sa ei pea mõtlema litsentsidele ega muudele autoriõigustele. Reeglina on kõik avaldatud vaba tarkvara litsentsi all. Lisaks saab aidata naabrit ja ka tervet küla ning vabalt jagada vaba tarkvara ilma litsentsiga vastuollu minemata.
  • Komplektsus. Linuxiga on kaasas kõik vajalik igapäevaseks kasutuseks ja lisaks on olemas veel tarkvarahoidlad, millest võib leida kümneid tuhandeid lisarakendusi. Sa ei pea otsima võrgust ega netipoodidest omale vajaminevaid programme. Kõik on kohe kaasas või lihtsa vaevaga ja turvaliselt lisatav. Tihti on Linuxiga kaasas graafiline Tarkvarahaldur, mis võimaldab erinevatest süsteemidest (vt APT, RPM, Flathub, Snapcraft) tarkvara kerge vaevaga (ühe rakenduse kaudu) ja seejuures turvaliselt paigaldada. Tarkvara usaldusväärsust kontrollitakse paigaldamise käigus, mis väldib sisuliselt pahavara leviku. Kui Sul on väga spetsiifilised vajadused, siis saad muidugi netist veelgi lisa otsida (vt appimagehub.com, appimage.github.io).
  • Arendatavus. Linuxiga on kaasa pakendatud ka arenduseks vajalikud tööriistad.

Levinud on eksiarusaam, et Linuxit kasutavad ainult häkkerid ja arvutispetsid ning Linuxi kasutamine tähendab musta aknasse käskude toksimist. Tegelikkuses saab (peaaegu) kõike teha ka hiirega ja käsureale ronida pole tavakasutajal tarvis, kuigi kogenud Linuxi-kasutajad leiavad, et sealtkaudu käivad paljud toimingud kiiremini või lihtsamalt kui hiirega.

Teine levinud arusaam on, et kes vähegi mängida tahavad, hoidku Linuxist eemale. Kuigi sellel on mõningane tõepõhi all, saab paljud uued ja vanad Windowsi-mängud ka Linuxis probleemideta tööle - märksõnadeks on Wine (alternatiivid) + winetricks, PlayOnLinux (alternatiivid), Lutris (alternatiivid), Proton (alternatiivid), Steam (alternatiivid). YouTube'ist leiab täiendavaid ülevaateid, kuidas Linuxis mängimine toimib, vt näiteks see video (2020). Tõsi, võib leiduda mänge, mida kuidagi tööle ei saa, kuid neid jääb järjest vähemaks. Võib juhtuda, et mõned Windowsi mängud töötavad Linuxis ka paremini kui Windowsis...

Millist neist paljudest Linuxitest on mulle sobivaim?

Linuxi distrosid on olemas üle 600, neist umbes pooled aktiivsed. Sellist suurt hulka võib pidada nii Linuxi plussiks kui miinuseks, igal juhul võib see algajate jaoks pildi päris kirjuks ja valiku raskeks teha.

Kõige kindlam on valida mõni laialt levinud distro, nt mõni Ubuntu variant, Linux Mint, Mageia, openSUSE või Fedora. Laialt levinud distro kasutamine tagab, et probleemide korral on palju kasutajaid, kellelt foorumites abi otsida.

Levinud distrodest võiks valida mõne, mis näiteks kodulehel olevate piltide järgi kena tundub. Allalaadimislehel on sageli valida kahe-kolme arhitektuuri ja võimalik, et eri keelekomplektide vahel. Valikutel on üldiselt juures ka kirjeldus, mis tüüpi arvutitele miski mõeldud on ja selle järgi tulekski sobiv plaaditõmmis alla laadida.

Üheks oluliseks valikukriteeriumiks võiks olla ka kasutuskeele järgi. Enamus Linuxi distrosid on saadaval inglisekeelsetena, kuid hoopis vähem on saadaval eestikeelse kasutajaliidesega. Kui Sa ei oma just suurt eelnevat arvutioskust ja ei valda ka vastavat ingliskeelset erialaterminoloogiat, siis on soovitav valida alustuseks selline distro, mille suhtluskeeleks on eesti keel. Eesti meeste poolt kokku pakendatud ja Eesti kasutajatele mõeldud distro on Estobuntu, mis tänaseks on küll ajalukku läinud. Samas on ka pea täielikult eesti keelde tõlgitud Ubuntu, Linux Mint, Mageia, OpenSUSE, Fedora, jt. Ka teised distrod võimaldavad osaliselt kasutatada eesti keelt, kuna nad kasutavad komponente, mis on juba eestindatud.

Sageli toimivad Linuxi paigaldusplaadid ka liveCD-na - see tähendab, et saab antud distrot enne paigaldamist otse USB- või ka optiliselt andmekandjalt proovida ja arvutis olevat andmekandjat ega seal paiknevat operatsioonisüsteemi ei muudeta.

Lisaks üldotstarbelistele Linuxitele on palju distrosid mõeldud mingiks kindlaks otstarbeks, olgu see siis mittetöötavast Windowsi süsteemist andmete kätte saamine või koduse multimeediakeskuse tegemine. Ka vanadele arvutitele on loodud mitmeid kergekaalulisi distrosid nagu näiteks Lubuntu, Linux Mint (MATE, XFCE), mis on sellegipoolest kaasaegsed ja turvalised.

Eriti sülearvutite puhul tuleb kasuks otsida internetist (nt DuckDuckGo, Startpage) teavet arvuti mudeli sobivuse kohta erinevate distrotega, sest mõnikord võib juhtuda, et näiteks Ubuntuga osad lisaseadmed ei tööta, samas näiteks Mageiaga töötavad või vastupidi. Lisaks tuleks vaadata, et arvuti vastab distro poolt süsteemile mälu, protsessori jm osas esitatud nõudmistele. Kui arvuti ei vasta levinud distrote soovitatavatele või isegi miinimumnõuetele, siis tasuks vaadata kergekaalulisemate poole. Üks kergekaalulisemaid on Tiny Core Linux.


Kellele Linux võik sobida? Kuidas end ette valmistada?

  • Kas oled enne ise mõnda programmi oma arvutisse paigaldanud?
  • Kas on enne olnud kokkupuudet vabavaraliste programmidega?
  • Milleks Sina arvuti kasutad? Suhtlemine, netis surfamine, filmide vaatamine, muusika kuulamine, internetis tarkuse ammutamine.
  • Milliseid tööasju sa arvutis teed? Kirjadele vastamine, kirjade koostamine, tabelite koostamine, ettekannete koostamine, artiklite kirjutamine...
  • Milliseid rakendusi ja programme Sa täna kasutad? MS Edge, Photoshop, MS Office, MS Projects?

Tähtsamad terminid mida peaks kindlasti teadma

Ühised rakendused kõikidel eri platvormidel, kaasa arvatud Windowsis ja Linuxis

Kui need nimed ja programmid on Sulle juba tuttavad, siis samad sõbrad ootavad Sind ees ka Linuxi maailmas. Lisainfoks, kõik siintoodud rakendused on tõlgitud eesti keelde.

Samas, kui soovid end Linuxi maailmaga harjutada proovi neid programme juba ka Windowsis. Lisateavet leiab artiklist Windowsi programmide vasted Linuxis.


Vaata ka

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://viki.pingviin.org/index.php?title=Mis_on_Linux_ja_miks_seda_valida%3F&oldid=9870"