Millist Linuxit valida
Sisukord
Tahan ka Linuxit - mis ma tegema pean?
Leidma võimaluse mõne Linuxiga LiveCD tekitamiseks või laenamiseks. Näiteks Ubuntulised pakuvad võimalust endale tasuta CD koju tellida.
Millist Linuxit valida?
Soovitav on valida distributsioon, millel on piisav eesti kasutajaskond ‒ siis saab selle kohta ka piisavalt infot ja abi. Ka pead mõtlema, mida Sa Linuxiga teha soovid, sest erinevate tegevuste jaoks on loodud erinevad distributsioonid. Rusikareeglina saab kõigi suuremate distrodega täita kõiki funktsioone, kuid vahel on mõttekas valida mõni spetsiaalse ülesande (n:ruuter, väikekontori server või meediamägija) lahendamiseks kokku pandud süsteem. Selle artiklis keskendume eelkõige nn laiatarbe-distributsioonidele, mis sobivad kodukasutajale või kontoriarvutisse.
Suurima kasutajaskonnaga graafilise kasutajaliidesega distrod Eestis:
- Ubuntu - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab Unity'i keskkonda
- Kubuntu - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab KDE'i keskkonda
- Estobuntu - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi, ka on kohe toetatud mp3, DVD ja Flash. Vaikimisi keskkond KDE, saadaval ka alternatiivse Gnome'iga
- Debian - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus, stabiilne versioon on väga konservatiivne ja kindel. Nagu kalju. Sellest tulenevalt pole tarkvara kõige värskem.
- Mandriva - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
- Fedora - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda
- Suse - väiksema toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
- Gentoo - sobib neile, kes soovivad süvitsi tutvuda karu kõhus olevaga, paigaldamine käib ingliskeelse põhjaliku käsiraamatu järgi, kogu süsteem kompileeritakse konkreetse arvuti tarvis ja see tagab parema jõudluse. Umbes nagu rätsepaülikond.
- PC-BSD, FreeBSD - pole tegelikult Linuxid, aga arendust kannab sarnane vaba tarkvara filosoofia, kasutajaskond väike, aga asjatundlik ja abivalmis
Millist töölauda valida?
Töölaua valimise kohta loe artiklist Millist töölauda valida.
Miks veel erinevaid proovida?
Vaatamata sellele, et kõikide distrode tuum on üks ‒ Linuxi kernel ‒, erinevad ka ülalnimetet laiatarbedistrod üksteisest piisavalt, et kui ühega päris kõik ei laabu nii nagu Sulle meelepärane, siis tasub proovida ka mõnd teist. Ühel on teatud riistvara toetatud paremini kui teisel, kolmandal jälle põhjalikumalt läbimõeldud lahendused Wifi või 3G kasutamiseks.
Mis on LiveCD?
LiveCD-d on ainult CD, DVD või muu buutimist võimaldava meedia peal paiknevad Linuxi distributsioonid, mis võimaldavad süsteemiga tutvuda ilma midagi veel arvutisse paigaldamata. Paljudel tuntud distributsioonidel on olemas kohe ka LiveCD-d, et kasutajad saaksid enne aimu, millega on tegu. Samuti on olemas distributsioonid, mis ainult LiveCD-sid välja lasevad. Osad nendest omavad kohe kaasas sptesiaalseid vahendeid näiteks süsteemi parandamiseks, teised on aga lihtsalt CD-l baseeruvad operatsioonisüsteemid. Paljud loevad LiveCD distributsioone tunduvalt ohutumateks ja mugavamateks, kui tavalisi operatsioonisüsteeme. Viirused ei saa neid hävitada ja endale meeldiv operatsioonisüsteem on alati CD-l või muul meedial kaasas.
Vaata ka
- Mis on Linux ja miks seda valida?
- Millist aknahaldurit valida
- Kuidas teha kindlaks ühilduv riistvara?
- Linuxi distributsioonid
- Viited eri distrote tõmmistele
