Erinevus lehekülje "Richard Stallman" redaktsioonide vahel

Allikas: Pingviini viki
P
 
(ei näidata 2 kasutaja 2 vahepealset redaktsiooni)
2. rida: 2. rida:
 
[[Pilt:Richard-stallman.jpg|thumb|left|200px|Richard Stallman]]
 
[[Pilt:Richard-stallman.jpg|thumb|left|200px|Richard Stallman]]
 
==Üldist==
 
==Üldist==
Richard Stallman on [[Linux]]i maailmas sama tuntud nimi, kui [[Linus Torvalds]]. Täis nimega '''Richard Matthew Stallman''' (tihti kasutatakse ka lühendit '''RMS'''), sündinud 16 märtsil 1953 aastal on Richard Stallman teinud revolutsiooni maailma tarkvara ajaloos. Tema asutatud on [[vaba tarkvara liikumine]], [[GNU Project]] ja ka [[Free Software Foundation]]. Tunnustatud [[häkker]]ina on tema peamisteks tarkvaralisteks töödeks kindlasti [[Emacs]] (hilisem [[GNU Emacs]]) ja [[GNU Compiler Collection|GNU C Compiler]] samuti [[GNU Debugger]]. Samuti on ta [[GNU General Public License]] (''GNU GPL'' või ''GPL'') litsentsi üks autoritest. Tegu on kõige enam kasutatava [[vaba tarkvara]] litsentsidest, mille peamine omadus on kindlasti [[copyleft]] põhimõte.
+
Richard Stallman on [[Linux]]i maailmas sama tuntud nimi, kui [[Linus Torvalds]]. Täis nimega '''Richard Matthew Stallman''' (tihti kasutatakse ka lühendit '''RMS'''), sündinud 16 märtsil 1953 aastal on Richard Stallman teinud revolutsiooni maailma tarkvara ajaloos. Tema asutatud on [[vaba tarkvara liikumine]], [[GNU projekt]] ja ka [[Free Software Foundation]]. Tunnustatud [[häkker]]ina on tema peamisteks tarkvaralisteks töödeks kindlasti [[Emacs]] (hilisem [[GNU Emacs]]) ja [[GNU Compiler Collection|GNU C Compiler]] samuti [[GNU Debugger]]. Samuti on ta [[GNU General Public License]] (''GNU GPL'' või ''GPL'') litsentsi üks autoritest. Tegu on kõige enam kasutatava [[vaba tarkvara]] litsentsidest, mille peamine omadus on kindlasti [[copyleft]] põhimõte.
 +
 
 
==Richard Stallmani seotus Linuxiga==
 
==Richard Stallmani seotus Linuxiga==
 
80. aastate algul oli Richard Stallman koos rühma
 
80. aastate algul oli Richard Stallman koos rühma
 
huvilistega USA-s alustanud Unixi vaba teisendi väljatöötamist, mida nad nimetasid GNU-ks (Gnu's
 
huvilistega USA-s alustanud Unixi vaba teisendi väljatöötamist, mida nad nimetasid GNU-ks (Gnu's
Not Unix). Ehkki GNU süsteemina ei realiseerunud pikka aega (tänaseks on projekti nimeks [[GNU
+
Not Unix). Ehkki GNU süsteemina ei realiseerunud pikka aega (tänaseks on projekti nimeks [[GNU Hurd]], kuid lõpliku valmis süsteemini pole selle kirjutise valmimise ajaks jõutud), loodi selle raames
Hurd]], kuid lõpliku valmis süsteemini pole selle kirjutise valmimise ajaks jõutud), loodi selle raames
+
 
suur hulk vaba kasutusega, kasulikke abiprogramme ja töövahendeid, mis [[Linus]]e poolt tema loodavasse
 
suur hulk vaba kasutusega, kasulikke abiprogramme ja töövahendeid, mis [[Linus]]e poolt tema loodavasse
 
süsteemi lisati. Uus süsteem sai peagi oma algataja järgi nime Linux (kõrvalepõikena – Linus pidas
 
süsteemi lisati. Uus süsteem sai peagi oma algataja järgi nime Linux (kõrvalepõikena – Linus pidas

Viimane redaktsioon: 30. detsember 2007, kell 00:09

Richard Stallman

Üldist

Richard Stallman on Linuxi maailmas sama tuntud nimi, kui Linus Torvalds. Täis nimega Richard Matthew Stallman (tihti kasutatakse ka lühendit RMS), sündinud 16 märtsil 1953 aastal on Richard Stallman teinud revolutsiooni maailma tarkvara ajaloos. Tema asutatud on vaba tarkvara liikumine, GNU projekt ja ka Free Software Foundation. Tunnustatud häkkerina on tema peamisteks tarkvaralisteks töödeks kindlasti Emacs (hilisem GNU Emacs) ja GNU C Compiler samuti GNU Debugger. Samuti on ta GNU General Public License (GNU GPL või GPL) litsentsi üks autoritest. Tegu on kõige enam kasutatava vaba tarkvara litsentsidest, mille peamine omadus on kindlasti copyleft põhimõte.

Richard Stallmani seotus Linuxiga

80. aastate algul oli Richard Stallman koos rühma huvilistega USA-s alustanud Unixi vaba teisendi väljatöötamist, mida nad nimetasid GNU-ks (Gnu's Not Unix). Ehkki GNU süsteemina ei realiseerunud pikka aega (tänaseks on projekti nimeks GNU Hurd, kuid lõpliku valmis süsteemini pole selle kirjutise valmimise ajaks jõutud), loodi selle raames suur hulk vaba kasutusega, kasulikke abiprogramme ja töövahendeid, mis Linuse poolt tema loodavasse süsteemi lisati. Uus süsteem sai peagi oma algataja järgi nime Linux (kõrvalepõikena – Linus pidas algul süsteemi omanimelisust liiga pretensioonikaks ja tahtis oma loomingule nimeks panna hoopis... Freax. Soome ülikoolivõrgu serverihaldur aga ei olnud nii koleda nimega asja nõus oma serverisse laskma – nii jäi nimeks ikkagi Linux). Mõned Linuxi entusiastid eelistavad süsteemi nimena kasutada kombinatsiooni GNU/Linux, rõhutamaks ka GNU rolli süsteemi loomisel (seda nimekuju kasutab tuntumatest Linuxi distributsioonidest Debian), kuid enamasti jäädakse siiski lühema ja lihtsama Linuxi juurde. Üheks põhjuseks on ka asjaolu, et tüüpiline Linuxi distributsioon sisaldab peale Linuse loodud süsteemituuma (kerneli) ja GNU töövahendite veel ka Apache'i veebiserverit, andmebaasisüsteeme ja programmeerimiskeeli - kui tahta kõiki neid nimesse kirja panna, tuleks saadud nimi kaugelt liiga pikk ja kohmakas (GNU/Linux/Apache/Perl/PHP/MySQL/ GNOME/KDE - seda võiks veel jätkata). Siinkirjutaja tunnustab täielikult Richard Stallmani ja GNU väga suurt rolli Linuxi arengus, kuid nime ümber käiv tants kipub kohati tavaliseks jonniks...

Kirjutamisel on kasutatud Kaido Kikkase Pingviiniaabitsat!


Lingid

Rohkem informatsiooni Richard Stallmani kohta saate kindlasti järgnevatelt lehtedelt: