Erinevus lehekülje "Linuxi ABC" redaktsioonide vahel
(→Paigaldamine (ja ka uuendamine*)) |
|||
| (ei näidata 6 kasutaja 58 vahepealset redaktsiooni) | |||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Kategooria:Algajad]] | [[Kategooria:Algajad]] | ||
{{Täienda}} | {{Täienda}} | ||
| + | |||
| + | == Mõistete seletused == | ||
| + | Tarvitusel olevad mõisted, mis pole üldlevinud või -teatud: | ||
| + | ;Säilik | ||
| + | :Inglise keeles ''file'', eesti keeles tavaliselt fail. | ||
| + | ;Säilikukorraldus | ||
| + | :Inglise keeles ''file system'', eesti keeles tavaliselt failisüsteem. | ||
| + | ;Liitepunkt | ||
| + | :Inglise keeles ''mount point'', eesti keeles tarvitusel ka ''haakekoht'', ''haakepunkt'', jms. | ||
| + | ;Kettajaotis | ||
| + | :Inglise keeles ''partition'', eesti keeles tavaliselt partitsioon. | ||
== Linuxi ABC == | == Linuxi ABC == | ||
| 6. rida: | 17. rida: | ||
Kõigepealt mõned põhitõed: | Kõigepealt mõned põhitõed: | ||
| − | + | # Linux on sama graafiline kui muud operatsioonisüsteemid. | |
| + | # Linuxile on olemas kõik tavakasutajale vajalikud programmid, ning need on vabavaralised. | ||
| + | # Pingviin aitab alati hea meelega. http://pingviin.org | ||
| + | # Kui häda suur, siis [http://www.google.ee googelda]. | ||
| + | # Linux on üldjuhul tasuta ja soovi korral võid kaasa aidata tema arendamisele. | ||
| + | # Tasuliste Linuxi distributsiooni korral on kaasas üldjuhul mõne firma poolt pakutav tugiteenus | ||
| + | # Esineb palju erinevaid Linuxi versioone, mis erinevad peamiselt kaasa pandud tarkvara poolest. Neid nimetatakse [[distributsioon]]ideks. Näiteks [[Ubuntu]], [[Fedora]], [[openSUSE]] on kõik erinevad Linuxi distributsioonid, mis samas kasutavad siiski Linuxi kernelit. | ||
| − | + | ==Mida peab teadma enne, kui hakkate Linuxit kasutama== | |
| − | + | * [http://viki.pingviin.org/index.php?title=LiveCD Mis on LiveCD?] | |
| − | + | * [http://viki.pingviin.org/index.php/Iso_failide_kirjutamine Kuidas liveCD-d kirjutada] | |
| + | * Mis on alglaadimine? Sellest allpool. | ||
| − | + | Siis pole enam muud kui Linux arvutisse. | |
| − | + | == Millest alustada? == | |
| − | + | Alustuseks muidugi valida välja [[:Kategooria:Linuxi distributsioonid|distributsioon]], mida te tahate kasutama hakata ja see endale alla laadida. Sellest tuleb endale kõrvetada CD- või DVD-tõmmis. Siis peate ka otsustama, | |
| + | kas jätate Windowsi (mis arvatavasti sellest artiklist huvituval inimesel arvutis on) alles *(''dual-boot'' ehk topelt-alglaadimine) | ||
| + | või tahate täielikult allutada kõvaketta Linuxi diktatuurile. | ||
| + | Esimesel juhul peaksite tegema backupi juhuks kui midagi viltu läheb ja andmekadu kardate – tegijal juhtub ikka teinekord. Aitab ka see, kui enne kõik andmed välisele kõvakettale ümber tõsta. Samas kui teie arvutis on juba mitu [[Partitsioonid|partitsiooni]] siis pole sellel ehk mõtetki. Kui see tehtud siis plaat lugejasse ja taaskäivitada. | ||
| + | * Ubuntu, Kubuntu ja Estobuntu tuvastavad paigaldamisel teie arvutis oleva muu operatsioonisüsteemi ja lubavad ka sellel vabalt teie arvutis olla. Peate ainult alglaadimisel (loomulikult pärast paigaldamist) märgistama, milline nendest tööle panna. [http://www.psychocats.net/ubuntu/images/installinghardyplus23.png Näide.] | ||
| − | + | == Windows == | |
| − | + | Windowsi säilikukorraldusi (FAT, NTFS) tasub alati perioodiliselt kontrollida, kuid eriti tähtis on see kettajaotiste toimetamisel. Vastasel korral takistavad andmekandjal olevad vead säilikukorralduse toimetamist, ning olemasolevad säilikud saavad kahjustatud. | |
| − | + | ||
| − | + | Veenduge, et enne Ubuntu paigaldamist lülitate arvuti korralikult välja ''Shut Down'' käsuga. | |
| + | === XP === | ||
| + | Valige Start → Run, kirjutage käsurea avamiseks '''cmd'''. Vajutage enter-klahvile, ning sisestage '''chkdsk /f'''. | ||
| − | == | + | === Vista === |
| + | Valige Start → Run, kirjutage käsurea avamiseks '''cmd'''. Vajutage ctrl-shift-enter klahvikombinatsiooni, ning sisestage '''chkdsk /f'''. | ||
| − | + | ==Alglaadimine== | |
| − | [http:// | + | Mõnel juhul tuleb vajutada F11, et minna [http://videos.howstuffworks.com/harvard-extension-schools-computer-science-e-1-understand/2664-changing-pc-bios-settings-video.htm BIOS-i menüüsse], mis annab valiku käivitada arvuti lugejas olevalt plaadilt. Mõnel juhul küsib arvuti ise, kas käivitada CD-lt. Vajutad ''Enter''-klahvi ja siis pole muud kui oodata. |
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ==Paigaldamine (ja ka uuendamine*)== | |
| + | * [http://www.linux.com/var/uploads/Media/flash/117384-1.swf Fedora7 video] | ||
| + | * [http://www.alinux.tv/800x600.htm aLinux video] | ||
| + | * [http://archux.com/page/arch-linux-video-installation-guide Arch Linux video] | ||
| + | * [http://www.offensive-security.com/movies/dualboot/dualboot.html BackTrack video] | ||
| + | * [http://www.linux.com/var/uploads/Media/flash/Kubuntu-install-to-hard-drive.swf Kubuntu video] (Estobuntul on sarnane) | ||
| − | |||
| − | + | OpenSUSE videod: | |
| − | + | * [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0301&mode=flv 1. Sissejuhatus] | |
| − | + | * [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0302&mode=flv 2. osa] | |
| − | + | * [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0303&mode=flv 3. osa] | |
| + | * [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0304&mode=flv 4. osa] | ||
| + | * [http://vtc.com/modules/products/moviePlay.php?size=large&foldername=opensuse103&sku=33849&movie=0305&mode=flv 5. osa] | ||
| + | Nagu videodest näha, on paigaldamine mõnel lihtsam, teisel keerulisem toiming. Esialgu, kui te ei tea arvutitest midagi, soovitaks Fedorat, Ubuntut või Estobuntut, millel on paigaldamine graafiline ja paljud seadistamised (nagu interneti) tehakse sinu eest automaatselt ära. | ||
| − | + | : '''Pane tähele!''' Plaadilt uuendamise korral tuleb /home kettajaotisele uuesti liitepunkt määrata. Muidu tehakse uus /home kaust ''root''-kettajaotisesse, ning vana liidetakse andmekandjate kausta. Seejuures ole eriti '''eriti tähelepanelik''', et /home-jaotisele ei luba vormindamist (e. format), sest muidu jääd ilma kodukataloogis asuvatest säilikutest st. see toiming kustutab ära kõik sellel oleva. | |
| + | : '''Pane tähele!''' Linux ei kasuta Windowsist tuntud failisüsteeme nagu FAT16/32 või NTFS. Selle asemel tuleb installeris valida muu, tavaliselt kas ext2, ext3 või ext4. | ||
| − | + | == Ette tulevatest veateadetest == | |
| + | '''''Juurfailisüsteem pole defineeritud. Palun parandage see viga partitioneerimise menüüst.''''' See tähendab, et sa pole ''rootpartitsioonile'' andnud ''mount point''-i e. juurkataloogile ühenduspunkti/haakepunkti (ka eelpool mainitud ''liitepunkt'', milleks on /. Selleks mine tagasi partitsioneerimis menüüsse ja määra see sealt. Samas ka vaadata ega kodukataloogil, kuhu kõik su salvestatavad failid mahutatakse pole panemata ühenduspunktiks /home. | ||
| − | |||
| − | [ | + | ==Programmide paigaldamine== |
| + | '''Linuxi plussiks programmide paigaldamise juures on veel [[pakihaldur]].''' | ||
| − | + | Linuxis on programmide paigaldamine ja haldamine keskselt korraldatud. Windowsi kasutajale meenutab see ehk enim ''Add/Remove Programs''i, mida kasutatakse peamiselt programmide eemaldamiseks. Linuxis tegeleb see programm ka kõigi paigaldatud programmide uuendamistega, lahendab sõltuvusi (mõned programmid tahavad töötamiseks teisi programme) jpm. | |
| − | + | Sellist programmi nimetatakse pakihalduriks (pakk on pakendatud programm, mis on valmis paigaldamiseks). Erinevates Linuxi versioonides ehk distributsioonides on erinevad pakihaldurid. | |
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | ( | + | |
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| − | + | ||
| + | Enimkasutatavad graafilise kasutajaliidesega pakihaldurid [[Debian]]i/[[Ubuntu]]-perekonnas on [http://en.wikipedia.org/wiki/Adept_Manager Adept Manager] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Synaptic_(software) Synaptyic], [[RPM]]i-põhistes distributsioonides aga [[yum]], [[yast]] ja [[rpmdrake]]. | ||
| − | + | Algajatel tasub '''alati''' paigaldada soovitud tarkvara pakihalduri kaudu. Üldjuhul on kõik vastavad programmid olemas. Terminalis mingite programmide kompileerimine - mis suuremale osale kasutajatest seostub Linuxi kasutamisega - on möödanik. | |
Viimane redaktsioon: 21. september 2010, kell 01:07
|
Täienda seda artiklit, kui oskad! |
Sisukord
[peida]Mõistete seletused
Tarvitusel olevad mõisted, mis pole üldlevinud või -teatud:
- Säilik
- Inglise keeles file, eesti keeles tavaliselt fail.
- Säilikukorraldus
- Inglise keeles file system, eesti keeles tavaliselt failisüsteem.
- Liitepunkt
- Inglise keeles mount point, eesti keeles tarvitusel ka haakekoht, haakepunkt, jms.
- Kettajaotis
- Inglise keeles partition, eesti keeles tavaliselt partitsioon.
Linuxi ABC
Kõigepealt mõned põhitõed:
- Linux on sama graafiline kui muud operatsioonisüsteemid.
- Linuxile on olemas kõik tavakasutajale vajalikud programmid, ning need on vabavaralised.
- Pingviin aitab alati hea meelega. http://pingviin.org
- Kui häda suur, siis googelda.
- Linux on üldjuhul tasuta ja soovi korral võid kaasa aidata tema arendamisele.
- Tasuliste Linuxi distributsiooni korral on kaasas üldjuhul mõne firma poolt pakutav tugiteenus
- Esineb palju erinevaid Linuxi versioone, mis erinevad peamiselt kaasa pandud tarkvara poolest. Neid nimetatakse distributsioonideks. Näiteks Ubuntu, Fedora, openSUSE on kõik erinevad Linuxi distributsioonid, mis samas kasutavad siiski Linuxi kernelit.
Mida peab teadma enne, kui hakkate Linuxit kasutama
- Mis on LiveCD?
- Kuidas liveCD-d kirjutada
- Mis on alglaadimine? Sellest allpool.
Siis pole enam muud kui Linux arvutisse.
Millest alustada?
Alustuseks muidugi valida välja distributsioon, mida te tahate kasutama hakata ja see endale alla laadida. Sellest tuleb endale kõrvetada CD- või DVD-tõmmis. Siis peate ka otsustama, kas jätate Windowsi (mis arvatavasti sellest artiklist huvituval inimesel arvutis on) alles *(dual-boot ehk topelt-alglaadimine) või tahate täielikult allutada kõvaketta Linuxi diktatuurile. Esimesel juhul peaksite tegema backupi juhuks kui midagi viltu läheb ja andmekadu kardate – tegijal juhtub ikka teinekord. Aitab ka see, kui enne kõik andmed välisele kõvakettale ümber tõsta. Samas kui teie arvutis on juba mitu partitsiooni siis pole sellel ehk mõtetki. Kui see tehtud siis plaat lugejasse ja taaskäivitada.
- Ubuntu, Kubuntu ja Estobuntu tuvastavad paigaldamisel teie arvutis oleva muu operatsioonisüsteemi ja lubavad ka sellel vabalt teie arvutis olla. Peate ainult alglaadimisel (loomulikult pärast paigaldamist) märgistama, milline nendest tööle panna. Näide.
Windows
Windowsi säilikukorraldusi (FAT, NTFS) tasub alati perioodiliselt kontrollida, kuid eriti tähtis on see kettajaotiste toimetamisel. Vastasel korral takistavad andmekandjal olevad vead säilikukorralduse toimetamist, ning olemasolevad säilikud saavad kahjustatud.
Veenduge, et enne Ubuntu paigaldamist lülitate arvuti korralikult välja Shut Down käsuga.
XP
Valige Start → Run, kirjutage käsurea avamiseks cmd. Vajutage enter-klahvile, ning sisestage chkdsk /f.
Vista
Valige Start → Run, kirjutage käsurea avamiseks cmd. Vajutage ctrl-shift-enter klahvikombinatsiooni, ning sisestage chkdsk /f.
Alglaadimine
Mõnel juhul tuleb vajutada F11, et minna BIOS-i menüüsse, mis annab valiku käivitada arvuti lugejas olevalt plaadilt. Mõnel juhul küsib arvuti ise, kas käivitada CD-lt. Vajutad Enter-klahvi ja siis pole muud kui oodata.
Paigaldamine (ja ka uuendamine*)
- Fedora7 video
- aLinux video
- Arch Linux video
- BackTrack video
- Kubuntu video (Estobuntul on sarnane)
OpenSUSE videod:
Nagu videodest näha, on paigaldamine mõnel lihtsam, teisel keerulisem toiming. Esialgu, kui te ei tea arvutitest midagi, soovitaks Fedorat, Ubuntut või Estobuntut, millel on paigaldamine graafiline ja paljud seadistamised (nagu interneti) tehakse sinu eest automaatselt ära.
- Pane tähele! Plaadilt uuendamise korral tuleb /home kettajaotisele uuesti liitepunkt määrata. Muidu tehakse uus /home kaust root-kettajaotisesse, ning vana liidetakse andmekandjate kausta. Seejuures ole eriti eriti tähelepanelik, et /home-jaotisele ei luba vormindamist (e. format), sest muidu jääd ilma kodukataloogis asuvatest säilikutest st. see toiming kustutab ära kõik sellel oleva.
- Pane tähele! Linux ei kasuta Windowsist tuntud failisüsteeme nagu FAT16/32 või NTFS. Selle asemel tuleb installeris valida muu, tavaliselt kas ext2, ext3 või ext4.
Ette tulevatest veateadetest
Juurfailisüsteem pole defineeritud. Palun parandage see viga partitioneerimise menüüst. See tähendab, et sa pole rootpartitsioonile andnud mount point-i e. juurkataloogile ühenduspunkti/haakepunkti (ka eelpool mainitud liitepunkt, milleks on /. Selleks mine tagasi partitsioneerimis menüüsse ja määra see sealt. Samas ka vaadata ega kodukataloogil, kuhu kõik su salvestatavad failid mahutatakse pole panemata ühenduspunktiks /home.
Programmide paigaldamine
Linuxi plussiks programmide paigaldamise juures on veel pakihaldur.
Linuxis on programmide paigaldamine ja haldamine keskselt korraldatud. Windowsi kasutajale meenutab see ehk enim Add/Remove Programsi, mida kasutatakse peamiselt programmide eemaldamiseks. Linuxis tegeleb see programm ka kõigi paigaldatud programmide uuendamistega, lahendab sõltuvusi (mõned programmid tahavad töötamiseks teisi programme) jpm. Sellist programmi nimetatakse pakihalduriks (pakk on pakendatud programm, mis on valmis paigaldamiseks). Erinevates Linuxi versioonides ehk distributsioonides on erinevad pakihaldurid.
Enimkasutatavad graafilise kasutajaliidesega pakihaldurid Debiani/Ubuntu-perekonnas on Adept Manager ja Synaptyic, RPMi-põhistes distributsioonides aga yum, yast ja rpmdrake.
Algajatel tasub alati paigaldada soovitud tarkvara pakihalduri kaudu. Üldjuhul on kõik vastavad programmid olemas. Terminalis mingite programmide kompileerimine - mis suuremale osale kasutajatest seostub Linuxi kasutamisega - on möödanik.
