Erinevus lehekülje "Millist Linuxit valida" redaktsioonide vahel
(Debian!) |
P (→Millist Linuxit valida?) |
||
| 10. rida: | 10. rida: | ||
* [[Kubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[KDE]]'i keskkonda | * [[Kubuntu]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab [[KDE]]'i keskkonda | ||
* [[Estobuntu]] - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi | * [[Estobuntu]] - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi | ||
| − | * [[Debian]] - hea toega, ingliskeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus, stabiilne versioon on väga konservatiivne ja kindel. Nagu kalju. | + | * [[Debian]] - hea toega, ingliskeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus, stabiilne versioon on väga konservatiivne ja kindel. Nagu kalju. Sellest tulenevalt pole tarkvara kõige uuem. |
* [[Mandriva]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus | * [[Mandriva]] - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus | ||
* [[Fedora]] - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda | * [[Fedora]] - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda | ||
Redaktsioon: 5. september 2009, kell 22:44
Sisukord
[peida]Tahan ka Linuxit - mis ma tegema pean?
Leidma võimaluse mõne Linuxiga LiveCD tekitamiseks või laenamiseks. Näiteks Ubuntulised pakuvad võimalust endale tasuta CD koju tellida.
Millist Linuxit valida?
Soovitav on valida distributsioon, millel on piisav eesti kasutajaskond ‒ siis saab selle kohta ka piisavalt infot ja abi. Ka pead mõtlema, mida Sa Linuxiga teha soovid, sest erinevate tegevuste jaoks on loodud erinevad distributsioonid. Rusikareeglina saab kõigi suuremate distrodega täita kõiki funktsioone, kuid vahel on mõttekas valida mõni spetsiaalse ülesande (n:ruuter, väikekontori server või meediamägija) lahendamiseks kokku pandud süsteem.
Suurima kasutajaskonnaga graafilise kasutajaliidesega distrod Eestis:
- Ubuntu - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab Gnome'i keskkonda
- Kubuntu - hea toega, eestikeelne paigaldus, kasutab KDE'i keskkonda
- Estobuntu - nagu eelmine, aga häälestatud eestlaste vajaduste järgi, hää ID-kaardi ja muude kohalike eripärade tugi
- Debian - hea toega, ingliskeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus, stabiilne versioon on väga konservatiivne ja kindel. Nagu kalju. Sellest tulenevalt pole tarkvara kõige uuem.
- Mandriva - hea toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
- Fedora - väiksema toega, kasutab Gnome'i keskkonda
- Suse - väiksema toega, eestikeelne paigaldus, on olemas nii KDE kui Gnome'i keskkonnaga paigaldus
- Gentoo - sobib neile, kes soovivad põhjalikumalt tutvuda karu kõhus olevaga, paigaldamine käib ingliskeelse põhjaliku käsiraamatu järgi, kogu süsteem kompileeritakse konkreetse arvuti tarvis ja see tagab parema jõudluse. Umbes nagu rätsepaülikond.
- PC-BSD - pole tegelikult Linux, aga arendust kannab sarnane vaba tarkvara filosoofia, kasutajaskond väike, aga asjatundlik ja abivalmis
KDE või Gnome?
Alustuseks on raske otsustada, kumb on parem, kas KDE või Gnome? Tegemist on hetkel kõige levinumate töökeskkondadega, mis on komplekteeritud kõige enam vajaminevate töövahenditega. Näiteks, kui Gnome'is on CD/DVD-de kirjutamiseks kaasas vaikimisi programm nimega Brasero, siis KDEs täidab sama funktsiooni K3b jne. Mõningad programmid kattuvad, samuti on võimalik ühe töökeskkonna programme paigaldada ja kasutada ka teises. Programmid erinevad mõnevõrra oma kasutusloogikalt (n: erinevad kasutajadialoogid). Ilma nägemata ja katsumata on algajal siiski raske esimest valikut langetada. Seepärast väike spikker, mis ei pretendeeri lõplikule tõele, vaid koosneb minu tähelepanekutest:
- Kui Sulle meeldib rohkem hiirega asju ajada, vali Gnome.
- Kui eelistad käsi klaviatuurilt asjata mitte tõsta, vali KDE
- Kui Sulle meeldib asju põhjalikult ümber häälestada, annab KDE selleks paremaid võimalusi.
- Gnome'i kasutajad ütlevad, et KDE on lihtsalt kole. Pean tunnistama, et KDE-l on olnud koledaid vaikestiile, kuid minu arvates on see ajalugu. Siiski, kui arvad, et ilu on häälestusvõimalustest olulisem, võib sobivam süsteem olla Gnome.
Pea meeles, et kui valid süsteemi, kus on töökeskkonnaks üks või teine, siis alati on võimalik paigaldada lisaks ka alternatiivne keskkond ja järele uurida, kas mitte teine parem pole.
Miks veel erinevaid proovida?
Vaatamata sellele, et kõikide distrode tuum on üks ‒ Linuxi kernel ‒, erinevad ka ülalnimetet laiatarbedistrod üksteisest piisavalt, et kui ühega päris kõik ei laabu nii nagu Sulle meelepärane, siis tasub proovida ka mõnd teist. Ühel on teatud riistvara toetatud paremini kui teisel, kolmandal jälle põhjalikumalt läbimõeldud lahendused Wifi või 3G kasutamiseks.
Mis on LiveCD?
LiveCD-d on ainult CD, DVD või muu buutimist võimaldava meedia peal paiknevad Linuxi distributsioonid, mis võimaldavad süsteemiga tutvuda ilma midagi veel arvutisse paigaldamata. Paljudel tuntud distributsioonidel on olemas kohe ka LiveCD-d, et kasutajad saaksid enne aimu, millega on tegu. Samuti on olemas distributsioonid, mis ainult LiveCD-sid välja lasevad. Osad nendest omavad kohe kaasas sptesiaalseid vahendeid näiteks süsteemi parandamiseks, teised on aga lihtsalt CD-l baseeruvad operatsioonisüsteemid. Paljud loevad LiveCD distributsioone tunduvalt ohutumateks ja mugavamateks, kui tavalisi operatsioonisüsteeme. Viirused ei saa neid hävitada ja endale meeldiv operatsioonisüsteem on alati CD-l või muul meedial kaasas.
Vaata ka
